2.6 Jätkusuutlikkus

Lõpuks on maksud lõunapoolsete valitsuste jaoks jätkusuutlikum rahastamisallikas mitmel põhjusel. Esiteks on see vähem haavatav raha või kapitali äkilise riigist väljaviimise, nn äkiliste peatuste suhtes .

Teiseks, erinevalt võlast ei kuulu tulumaksu tagasimaksmisele intressid. Projektide rahastamine võla kaudu võib kaasa tuua selle, et siseriiklikult kogutud maks läheb võla tasumiseks, vähendades avalike teenuste jaoks saadaolevat tulu. Võlateenindus võib seega maksutulu alla neelata. Näiteks Nicaraguas neelas 2008. aastal võlgade teenindamine veerandi kogu iga-aastasest maksusummast, mis moodustas 36% avaliku sektori kogukulutustest ja oli suurem kui riigi kogu tervishoiueelarve sel aastal. Teise näite võib tuua Filipiinidelt, kus intressimaksete võlateenindus aastatel 1986–2008 moodustas keskmiselt veidi üle 25% riigi eelarvest. Seda laenu põhiosa tagasi maksmata; see oli ainult intresside maksmine. Veel hiljuti, 2010. aastal, kulutati veidi alla 25% (24,34%) Filipiinide eelarvest intresside tagasimaksetele ja veidi alla 30% (28,95%) kulutati põhiosa tasumiseks. Seevastu 28,5% eraldati avalikele teenustele, nagu tervishoid, haridus ja eluase⁸.

Kolmas põhjus, miks makse võib rahastamisvahendina võlale eelistada, on see, et laenude puhul saavad välisrahastajad (kes ei pruugi riigi vajadusi mõista) määrata laenu kulutamist, mitte riigi valitsus. Siseriiklike maksude suurendamine vähendab riigi sõltuvust välislaenudest ja nende laenude kurnavat tagasimaksmist tulevikus ning annab neile rohkem tegutsemisruumi ja ruumi oma riikliku poliitika (maksusuveräänsus) kindlaksmääramiseks, selle asemel, et seda rahastajate dikteerida.