Kapitali liikuvus ja tänapäevaste ettevõtete struktuur koos laiaulatuslike tütarettevõtetega tähendab, et valitsused peavad BEPS-i lahendamiseks koostööd tegema. Institutsioonireformi esmane eesmärk on kaitsta fiskaalset enesemääramisõigust ehk52 “riikide tõhusat fiskaalsuveräänsust oma maksusüsteemide kujundamise üle”53. Praegu puudub aga rahvusvaheline maksureegleid reguleeriv organ, kuigi selles suunas on samme tehtud. 2013. aastal kinnitas G20 oma Peterburi deklaratsioonis, et “kasumit tuleks maksustada seal, kus toimub kasumit teeniv majandustegevus ja kus luuakse väärtust”54. Põhimõte, et maksud peaksid jälgima väärtuse loomist, on sellest ajast alates olnud peaaegu kõikjal heaks kiidetud. G20 Peterburi deklaratsioon on OECD BEPSi algatuse tuum, mille eesmärk on viia ettevõtete kasumi maksustamine kooskõlla väärtuse loomise ja majandustegevusega. Järgnevalt on toodud kaks edasiarendust OCED-i algatusest BEPS-i vastu võitlemiseks, mis võeti kasutusele 2021. aastal.
Maksumäärad on riigiti erinevad ja seda nimetatakse “maksumäära erinevuseks”. Üldiselt ei maksustata ettevõtteid nende kasumilt, mis on teenitud riigis, mis ei ole nende peakontor, ja see on julgustanud ettevõtteid hoidma oma kasumit madala maksumääraga jurisdiktsioonides. OECD on selle küsimuse kokku võtnud järgmiselt; „Digitaliseerumine ja globaliseerumine on õõnestanud põhireegleid, mis on viimase sajandi jooksul reguleerinud rahvusvahelise ärikasumi maksustamist. Suured hargmaised ettevõtted saavad välisturgudel teenida märkimisväärset tulu, ilma et need turud saaksid selle tulemusel palju, kui üldse, maksutulu55. 2021. aasta juulis kokku lepitud OECD reformi56 eesmärk on vähemalt osaliselt reformida ülemaailmset maksuinfrastruktuuri, et seda olukorda muuta. Sellel on kaks sammast ja see valmib 2021. aasta oktoobris, rakendamine alates 2023. aastast57.
1. sammas: Nexus ja kasumi jaotamine
maksustamisõiguste jaotamise kindlaksmääramiseks ja tagamaks, et need antakse riikidele ka siis, kui hargmaisel ettevõttel ei ole seal füüsilist kohalolekut; näiteks IP-ga. Seosuse reegel tähendab, et selleks, et ettevõte oleks riigis maksukohustuslane, ei pea ta enam riigis füüsiliselt kohal olema ega omama püsivat tegevuskohta. Seosuse reegli (st uute maksustamisõiguste) käivitamise müügilävi on 250 000 eurot riikides, mille SKT on alla 40 miljardi euro, ja 1 miljon eurot suuremate tuludega riikides.
1. samba all on ka uus kasumi jaotamise valem , et käsitleda majanduse globaliseerumise ja digitaliseerimise probleeme. Selle reegli järgi, kui ettevõte müüb riigis, maksustatakse see selles riigis. Siiski on teatud kaasamise kriteeriumid, mis määravad, kas see sammas ettevõttele kehtib. 1. samba kohaselt jaotatakse 20–30%58 suurimate ja kasumlikumate rahvusvaheliste ettevõtete kasumist (üle kindlaksmääratud kasumimarginaali) ümber turujurisdiktsioonidesse, kus asuvad MNC kasutajad ja kliendid. See sarnaneb ühtse maksustamisega .
Kuid selle samba ulatus kehtib ainult nendele rahvusvahelistele ettevõtetele, mille globaalne käive on üle 20 miljardi euro ja maksueelne kasumlikkus üle 10%. Umbes 100 kõige kasumlikumat ettevõtet maailmas alluvad reeglitele Sammas 1. Need ettevõtted teenivad kokku üle 500 miljardi dollari kasumit ja märkimisväärne protsent sellest kasumist jaotatakse nende riikide vahel, kus nad müüvad või osutavad teenuseid. ette nähtud.
Kui need mõlemad sambad ellu viia, maksavad maailma suurimad ja kasumlikumad ettevõtted rohkem makse seal, kus on kliendid ehk teisisõnu seal, kus tarbitakse ettevõtte kaupu või teenuseid. Hinnanguliselt jaotatakse igal aastal turujurisdiktsioonidele ümber rohkem kui 100 miljardi USA dollari suuruse kasumi maksustamise õigused59.
2. sammas: maksu miinimumtase
OECD läbirääkimistel on sageli peetud arutelusid ülemaailmse maksustamise miinimumtaseme kehtestamise üle ja 2021. aasta juunis võtsid G7 rahandusministrid lõpuks kohustuse kehtestada ülemaailmne miinimummaksumäär. 2. samba raames on olemas süsteem, mis tagab, et hargmaised ettevõtted maksavad kasumilt minimaalset maksu: vähemalt 15% kasumilt, mida nad teenivad välismaal riigis, kus asub nende peakorter. See sammas on katse panna põrand alla jooksu alla. See ei kaota maksukonkurentsi, kuid seab sellele mitmepoolselt kokkulepitud piirangud. See samm toob hinnangute kohaselt aastas kogu maailmas umbes 150 miljardit USA dollarit uut maksutulu. See määr kehtiks kõikidele ettevõtetele, kelle aastakäive ületab 750 miljonit eurot.
Sellel on tõenäoliselt mõju maksuparadiisidele. Paljudes uuringutes on analüüsitud, kuidas hargmaised ettevõtted suunavad oma kasumit ettevõtte tulumaksumäärade erinevuste tõttu, ning on leidnud, et kui riik tõstab oma ettevõtte tulumaksu keskmiselt ühe protsendipunkti võrra võrreldes teiste riikidega, vähendavad hargmaised ettevõtted selles riigis kajastatud kasumit umbes 1% ja viige need teistesse madalama maksumääraga riikidesse60. See nähtus muutub sõltuvalt sellest, kas maksumuudatus toimub madala või kõrge maksumääraga riigis61. Selgus, et kasumi ümberpaigutamine on oluliselt tundlikum maksumäärade muutuste suhtes riikides, kus maksumäärad on maailma keskmisest madalamad, ja vähem tundlik keskmisele lähedastes riikides. Täpsemalt leidsid nad, et rahvusvahelised ettevõtted on 8 korda tundlikumad maksumäärade muutuste suhtes riikides, kus maksumäär on palju madalam kui maailma keskmine ja 60% vähem tundlikud maksumäärade muutuste suhtes sarnaste maksumääradega riikides.
Kriitika
Paljud Aafrika kodanikuühiskonna organisatsioonid on nõudnud OECD korraldatud G7 ülemaailmse maksukokkuleppe tagasilükkamist,62 kuna esiteks on asjaolu, et ainult u. 1. sammas puudutab 100 ettevõtet, mida on peetud ebapiisavaks ning ettevõtte kasumist ei jaotataks ümber piisavalt. Teiseks eraldataks 2. samba raames kavandatud maksutulu jaotamine riikidele, kus on nende hargmaiste ettevõtete peakorter, mis on tavaliselt rikkad, põhjapoolsed riigid, mis on ajalooliselt lõunast kasumit ammutanud. Kolmandaks, kahe samba ettepanek ei edenda ÜRO maksuorgani loomist. Lõpuks on näidatud, et 2. samba raames sätestatud 15% määr vähendab vähemalt kolmes riigis Aafrika riikidele laekuvat maksutulu ja avaldab seega mõju teatud riikide suutlikkusele oma võlgu teenindada. See on vastuolus OECD väitega, et „OECD hinnangul saavad kõik madala, keskmise ja kõrge sissetulekuga riigid keskmiselt kõik tulud juurde, kuid see kasum on eeldatavasti suurem (osakaaluna ettevõtte praegusest tulust maksutulud) madala sissetulekuga jurisdiktsioonides”.63 Selle asemel teevad võrgustiku liikmed ettepaneku kasutada 15% asemel minimaalset efektiivset maksumäära (METR), et võtta arvesse riikide olemasolevat võlaprofiili.
“Kaasav” raamistik?
Lisaks toimuvad praeguses maksuregulatsiooni ja -reformi süsteemis läbirääkimised organisatsioonis, mida nimetatakse kaasavaks raamistikuks ja mida haldab OECD. Siiski peavad riigid selles osalemiseks nõustuma järgima 2015. aasta BEPS-i läbirääkimiste tulemusi. Küsimus on selles, et need läbirääkimised järgisid rikaste riikide huvidest lähtuvat päevakorda. Tegelikult jäeti 2015. aasta paketi läbirääkimistel välja üle 100 arenguriigi. Sellel on mitmeid põhjuseid, alates murest BEPS-i suutlikkuse pärast tõeliselt leevendada ülemaailmset maksuebaõiglust ja lõpetades ligikaudu 20 000 euro suuruse iga-aastase liikmemaksuga.
Lisaks on OECD ametlikult oma liikmete suhtes erapoolik. Vastavalt asutamislepingule 64on selle ülesandeks tagada “liikmesriikide kõrgeim jätkusuutlik majanduskasv, tööhõive ja elatustaseme tõus”. Liikmeid on ainult 38 ja nad kõik on rikkad riigid. Seetõttu maksavad arengumaad tegelikult organisatsioonile, mille liikmed nad ei ole. Lisaks, kuigi kaasaval raamistikul on 13965 liiget (sh riigid ja jurisdiktsioonid), muutub pilt teravamaks, kuna liikme olemust ja tüüpi kontrollitakse. Maailma 195 riigist u. kolmandik on otsustanud IF-ga mitte liituda66. Veelgi enam, maailma 46 vähim arenenud riigist (LDC) ei osale IF-is 3767, mis moodustab nelja viiendiku ehk 80% vähim arenenud riikidest.
