10.1 Lahenduste aluseks olevad põhimõtted

Kuna maailm on muutunud majanduslikult üha globaliseeruvamaks, on tekkinud teatud põhimõtted, mis selgitavad ettevõtete ja rahvusriikide fiskaalsuhteid, ning need on inspireerinud poliitilisi ettepanekuid olukorra parandamiseks. T ta põhimõtemajanduslik truudus⁴⁶“nõuab, et igaüks, kes saab majandusühenduselt märkimisväärset kasu, maksaks sellele kogukonnale makse”⁴⁷. Dietsch nimetab seda põhimõtet ” liikmesuse põhimõtteks” , kuna see määrab, millises riigis või riikides on üksikisik või ettevõte maksukohustuslane ja seega “liige”. Liikmelisuse põhimõte sätestab, et “üksikisikuid ja ettevõtteid tuleks vaadelda liikmetena [ja maksta makse] nendes riikides, kus nad saavad kasu avalikest teenustest ja infrastruktuurist”⁴⁸. Loogilise järgimise korral peaks majandusliku lojaalsuse põhimõte välistama maksukonkurentsi, kuna hargmaistel ettevõtetel ei võimaldata teostada majandustegevust kõrge maksumääraga riigis, suunates samal ajal kasumit madala või nullmaksuga jurisdiktsioonidesse või maksuparadiisidesse. Kuid nagu oleme näinud, ei ole see alati nii, kuna riikide maksusüsteemides on ebakõlasid ja lünki .

Teine põhimõte on riiklik rendipõhimõte⁴⁹. Kuna internatsionalistlikust positsioonist lähtudes on riikidel õigus nende kontrollitavatele tootlikele majandusteguritele, nagu kapital, loodus- ja tehnoloogilised ressursid, on neil ka õigus saada kasu nende tegurite produktiivsest kasutamisest. Nad võivad seda teha renti nõudes, teisisõnu maksustades üksikisikuid ja hargmaisi ettevõtteid, kes loovad väärtust oma territooriumi majandustegureid tootlikult kasutades. Selle loogika kohaselt takistab kasumi ümberpaigutamine, näiteks siirdete väärhinnangute abil, riike maksustamast majanduslikku väärtust, mis on saadud ressurssidest, millele neil on õigus.

Lõpuks kehtib põhimõte, mis ütleb, et makse tuleb maksta seal, kus väärtust luuakse . Siiski ei piisa sellest, kui öeldakse, et tegevust maksustatakse seal, kus lisandub väärtus . Globaalsete väärtusahelate olemuse tõttu on lisandväärtuse jaotus GVC-des kallutatud madala sissetulekuga riikide suhtes, sest kui hargmaised ettevõtted maksustatakse seal, kus nad väärtust loovad , maksustatakse neid enamasti suure sissetulekuga OECD riikides, kus toimub tootmine . , mitte müüki. Madala sissetulekuga riikidele, kes tegelevad üldiselt madala lisandväärtusega majandustegevusega, eraldatakse alles siis väike osa maksubaasist, kui seda üldse on, samas kui suure sissetulekuga OECD riikidele, kes tegelevad üldiselt kõrge lisandväärtusega majandustegevusega, eraldatakse suur osa maksubaasist. maksubaasi osa.⁵⁰