Kaasaegsed rahasüsteemid – viktoriin

1) Mis tüüpi raha on meie rahasüsteemi osa?

a) Sularaha pangatähtede ja müntidena (riiklik).
b) Keskpanga raha kontodel keskpangas (valitsus).
c) Meie pangakontodel olev raha, mida nimetatakse hoiurahaks (mitteriiklik).

2) Kes loob meie raha?

a) Kommertspangad.
b) Osariik.
c) Sularaha lehm.

3) Mis annab riigi rahale väärtuse?

a) Kulla algväärtus.
b) Riigi õigussüsteem ja eriti maksusüsteem.
c) Riigis toodetud kaubad ja teenused.

4) Kas meie, tavalised inimesed, saame keskpanga rahaga konto?

a) Ei, sest ainult pankadel ja valitsusel võivad olla keskpangas kontod.
b) Ei, meie, tavalised inimesed, saame hoiurahaga konto avada ainult kommertspangas. Kui tahame riigi raha, siis saame oma tagatisraha välja maksta sularahas.
c) Kui keskpank võtaks kasutusele digitaalse euro, võiks ka tavainimestel olla keskpanga rahaga konto.

5) Mis annab pankade hoiuserahale selle väärtuse?

a) Asjaolu, et saame selle igal ajal riigi sularahaks vahetada.
b) Pankade omakapital.
c) Õiguslik raamistik, pangajärelevalve, kohustuslik hoiusekindlustus ja riiklikud täiendavad garantiid kriisi korral.

6) Me elame kaheastmelises rahasüsteemis, mida see tähendab?

a) On riigi sularaha ja sularahata keskpanga raha.
b) Ühelt poolt on riigi raha (sularaha ja keskpangakontodel) ja teiselt poolt pankade hoiuraha.
c) Riik laseb välja tegelikku valuutat ja pangad teistkordset raha, mis saab oma väärtuse riigi rahast.

7) Mis on pankade eriline ärimudel?

a) Nad loovad laenu andes hoiuraha.
b) Nad edastavad hoiustajate raha laenuvõtjatele.
c) Nad võivad tegutseda vastutustundetult, sest kahtluse korral päästab nad riigi poolt.

8) Mis juhtub hetkel, kui laen on tagasi makstud?

a) Hoiuraha, millega laen pangale tagasi makstakse, aegub.
b) Pank võib tagasimakstud hoiuseraha endale jätta.
c) Luuakse uus hoiuraha.

9) Me elame krediidiraha süsteemis, mida see tähendab?

a) Raha tekib laenu andmisel ehk laenuvõtja võrdse võlasummaga.
b) Et keegi oleks mustas tindis (sääst), peab keegi teine olema punases tindis (võlg).
c) Maailmas peab alati olema nii palju võlgu, kui on raha.

10) Miks riik ei ole võlgnik nagu kõik teised?

a) Kuna riigil on valuuta monopol ja ta saab endale lubada võlgu. See üksi võib ja peab tegema tegeliku valuuta.
b) Sest riigi keskpank võib luua piiramatus koguses raha ega saa pankrotti minna.
c) Sest isegi eurotsooni riik võib eurost lahkuda ja uuesti kasutusele võtta oma valuuta, mida ta saab siis lõputult luua.

11) Kes loob raha, millega riigivõlakirju ostetakse?

a) Pangad. Nad rahastavad riiki enda loodud hoiuserahaga.
b) Keskpank, kuna valitsuse võlakirju saab osta ainult valitsuse keskpanga raha eest.
c) Kodanikud oma maksumaksetega.

12) Mis on riigivõlakirjade funktsioon?

a) Riik müüb riigivõlakirju, et võtta pankadelt üleliigne keskpangaraha.
b) Pangad ja kindlustusseltsid toetuvad valitsuse võlakirjadele kui turvalistele investeeringutele.
c) Valitsuse võlakirjad on hädavajalikud, et valitsus saaks oma toimimiseks vajalikku raha koguda.

13) Mis on eurotsooni probleem?

a) Euroala osariigid on oma raha loomise privileegi lepinguga neutraliseerinud.
b) Eurotsoonil endal pole institutsioone, mis oleksid volitatud raha kulutama ja kriisis majandust stabiliseerima.
c) Seal on 19 erinevat riigivõlakirja, mistõttu EKP ei saa intressimäära kontrolli all hoida nii lihtsalt kui tavaline riigi keskpank.

14) Mis probleem oleks siis, kui riik tegelikult oma riigivõla tagasi maksaks?

a) Tagasimakstud raha aegub.
b) Rahapakkumine väheneb ja sellega varem või hiljem ka nõudlus ja majandustoodang. Tuleks majanduslangus.
c) Probleeme poleks, tegelikult oleks märkimisväärne majandustõus ilma riigivõlata.

15) Kuidas inflatsiooniga võidelda?

a) Inflatsioon on kontrollimatu jõud ja võib meid tabada igal ajal, isegi rahuajal.
b) Keskpank saab tõsta baasintressi, et laenunõudlus ja seeläbi pankade rahaloome väheneks.
c) Riik saab makse tõsta. Nii vähendab see erasektori nõudlust ja seeläbi ka survet hindadele.

16) Miks on deflatsioon – raha väärtuse tõus – nii ohtlik?

a) Deflatsiooni korral lükatakse investeeringud ja tarbimine edasi. Nõudlus kukub kokku.
b) Käimas on allakäiguspiraal, kus nõudluse kokkuvarisemine ja tööpuudus muutuvad üha intensiivsemaks.
c) Keskpank on oma baasintressimääraga deflatsiooni korral jõuetu. Ainult valitsuse eelarvepuudujääk ja seega uus riigivõlg võivad trendi murda.

Kaasaegne raha : riik saab seda luua

Kaasaegsed rahasüsteemid – viktoriin

Quiz Summary

Information

Results

Results

Categories

1. Question

2. Question

3. Question

4. Question

5. Question

6. Question

7. Question

8. Question

9. Question

10. Question

11. Question

12. Question

13. Question

14. Question

15. Question

16. Question

Source and Responsibility