cropped-logo
Back to Course

Kaasaegne raha : riik saab seda luua

0% Complete
0/0 Steps
  1. Ülevaade
  2. Taustateave
    1 Topic
    |
    15 Quizzes
  3. Joonealused märkused
  4. Sõnastik
  5. Viited
  6. Interaktiivne õppematerjal
    Süvenda oma teadmisi
    1 Quiz
  7. Koolitusmaterjalid
    Rühmategevuste harjutused
    1 Topic
    |
    4 Quizzes
Quiz 9 of 20

9. Kanadast eurotsooni – kas valitsuse raha loomine on tõesti nii lihtne?

Riikidel on teatav vabadus korraldada oma valuutimonopoli ja oma rahasüsteemi, kuigi nad ei saa põhimõttelist mehhanismi muuta. Eelkõige võivad rahandusministeeriumi, keskpanga ja kommertspankade vahelised suhted olla erinevad, samuti võib nende vahel raha ja võlakirjade vahetamise järjekord erineda. Sageli, erinevalt Kanadast, ei tohi valitsused müüa oma riigivõlakirju keskpangale. Selle asemel peavad nad need otse kommertspankadele müüma. Selle eeliseks on see, et võlakirjad paigutatakse kohe algusest peale finantssektorisse, et täita oma funktsiooni “rahakäsnana”. Tegelikult ei too see korralduse muutmine nii suurt vahet, kui selle näol võib tunduda. Näiteks USA-s tekivad kõigepealt eelarvepuudujäägi kulutused, mille teostab keskpank, mis seeläbi raha loob. Seejärel müüb valitsus pankadele iseseisva sammuga defitsiidikulu summa ulatuses võlakirju. Teistes riikides teenib keskpank kõigepealt vajalikku raha, mille ta loob pankadele laene andes. Selle uue rahaga ostavad kommertspangad valitsuselt võlakirju.

Alati jääb samaks see; keskpank teeb uue raha defitsiidikulude tasumiseks ja äsja emiteeritud võlakirjade ostmiseks – keegi teine ​​ei saaks seda teha. Ja seda protsessi kontrollivad alati riigiasutused. Kui valitsused on seadusega kohustatud oma võlakirju müüma ainult finantssüsteemile, ei anna see pankadele võimu valitsuste üle, nagu võiks arvata. Rahvusvaluutaga riikides saab keskpank väga täpselt kontrollida pankade käitumist. Tegelikult on keskpangal mitte ainult üks põhiintressimäär, vaid komplekt, millega manipuleerides võib see veenduda, et pangad täidavad protsessis oma määratud rolli ja võtavad võlakirjad vastu keskpanga dikteeritud intressimääraga. Seega ei vaja keskpank valitsuse maksevõime tagamiseks õigust osta otse valitsuselt võlakirju. Samuti võib see vajalikke nööre tagaplaanile tõmmata, et veenduda, et raha saabub valitsusega pankade kaudu, luues kaudselt “rahakäsna”.

Kuid ainult eurotsoonis on asjad palju keerulisemad. Üheksateistkümnel Euroopa Liidu riigil on üks fiatvaluuta ja üks keskpank – Euroopa Keskpank (EKP). See on mudelita eksperiment ja seetõttu on euro ja EKP eeskirjad kehtestavad lepingud kompromiss. Need peegeldavad vastastikust usaldamatust, et teised riigid võivad keskpanga raha loomise privileegi enda kasuks üle kasutada ja lõpuks inflatsiooni kõigile luua.

Euro võimaldamiseks pühendusid eurotsooni liikmed mitmetele takistustele, mis raskendavad riikide valitsuste eelarvepuudujääki või takistavad seda täielikult. Kehtestati võlgade ülemmäärad, eriti ranged kõrge ajaloolise võlaga riikidele. Lisaks on riigi raha loomise protsessis rakendatud kunstlikku turgu. Valitsused peavad oma võlakirjad pankadele müüma – see iseenesest ei oleks probleem, nagu me eespool nägime, kuna keskpank teenib vajaliku raha ja annab selle nagunii pankadele võlakirjade ostmiseks. Kuid euroala ainulaadne probleem on see, et pangad võtavad raha ja ilma vahetuskursiriskita saavad nad valida 19 erineva riigi valitsuse võlakirja vahel. See erandlik olukord võimaldab pankadel tõsta üksikute riikide intressikulusid – stsenaarium, mis ei oleks tavapärase “ühe valuuta võrdne ühe valitsuse võlakirjaga” puhul võimalik. Seejärel kannatavad kõrge võlatasemega eurotsooni riigid mitte ainult võla ülemmäärade tõttu, vaid ka riski maksta kommertspankadele intressimäärasid tasemele, mis pole enam jätkusuutlik. 

Need ühisraha piirkonnaga seotud probleemid on ilmnenud pärast finantskriisile järgnenud 2010. aasta eurokriisi. Lähtesignaal oli see, et EKP ei päästnud Kreekat kui eurotsooni osa, vaid ta kuulutati “maksejõuetuks” nagu globaalse lõuna riik, kes on võlgu välisvaluutas. Selle ootamatu riikliku pankroti ja maksejõuetuse võimaluse ilmnemisel kõigutas usaldus europrojekti usaldusväärsuse vastu. Pangandussektor hakkas spekuleerima kõrge võlatasemega riikide vastu ja EKP lasi võlakirjade intressimäärade levikul vohada. Alles 2012. aastal hakkas EBC lõpuks sekkuma, kui mõnede euroala riikide võlatase oli kontrollimatute intressimäärade mõjul veelgi tõusnud. Majanduskriisis muutusid euroala reeglid praktikas kokkuhoiuprogrammiks, mis pärssis suures osas investeeringuid ja taastumist euroalal. 

Võlakirjade puhul koos EKP kõhklusega rakendada kontrolli järgnevate intressimäärade üle kindlustas arusaamatust, et eurotsooni riike rahastavad pangad. Kordan: Eurotsoon on endiselt fiat-rahasüsteem, kus euro on riigi ühine vääring, samas kui pankade hoiuraha on alles teise järjekorra raha, millega ei saa osta võlakirju, rääkimata riikide finantseerimisest. Raha ja investeeringute puudus tuleneb enesekehtestatud piirangutest, millele euroliigid Maastrichti lepinguga alla kirjutasid. Neid reegleid saab muuta ainult ühehäälselt ja see muudab nende muutmise äärmiselt keeruliseks. Seetõttu pooldavad mõned ebasoodsate riikide poliitikud ja parteid eurotsoonist lahkumist, valides pigem protsessi ebakindluse kui reeglite piiramise. 

Spetsiaalselt võlakirjade jaoks loodud turu kummaline olukord koos EKP kõhklusega omistada kontrolli järgnevate intressimäärade üle viis arusaamatuseni, et eurotsooni riike finantseerivad pangad. Kordamiseks: Euroala riigid on oma rahaloomise privileegi lepingutega rangelt piiranud. Kuid eurotsoon on endiselt fiat-rahasüsteem, kus pankade deposiidiraha on ainult teise järjekorra raha, mis ei saa osta võlakirju, rääkimata riikide finantseerimisest. Raha ja investeeringute puudus tuleneb enesekehtestatud piirangutest, millele euroliigid Maastrichti lepinguga alla kirjutasid. Neid reegleid saab muuta ainult ühehäälselt ja see muudab nende muutmise äärmiselt keeruliseks. Seetõttu pooldavad mõned ebasoodsate riikide poliitikud ja parteid eurotsoonist lahkumist, valides pigem protsessi ebakindluse kui reeglite piiramise. 

× Chat with us! Available from 10:00 to 18:00 Available on SundayMondayTuesdayWednesdayThursdayFridaySaturday