III mängumäng – veel kaks eelarveaastat: tasakaalustatud eelarve ja eelarve ülejääk. Riigivõlgade ja erasektori säästude arengu võrdlus.
Bilansinäiteid vaadake lisas.
2. Arutelu, tulemuste kogumine ja kokkuvõte
Arutage väikestes rühmades (kahekesi või kolmekesi) järgmisi küsimusi ja registreerige tulemused värvilistele paberilehtedele.
Mis on valitsemissektori eelarvepuudujäägi kulutamine?
Mida see tähendab majapidamiste ja ettevõtete säästude jaoks?
Mida tähendab tasakaalustatud eelarve erasektori säästude jaoks?
Mida tähendab valitsuse eelarve ülejääk kodumajapidamiste ja ettevõtete säästmiseks? Millised on valitsuse kaks võimalust, kui inflatsioon on lähedal?
Millised kaks võimalust on valitsusel nõudluse tugevdamiseks majanduskriisi korral? Mida veel märkasite?
Milliseid seoseid jälgisite?
Korrastage tulemused seinale
Väikesed rühmad riputavad paberilipud seinale ja sorteerivad need temaatiliselt.
Kui rühm on pakkunud puuduvate elementide (võlakirjad, eralduskeskpank, eurotsooni piirangud jms) kohta küsimusi ja vastuväiteid, võib kogutud vaatlused postitada teisele seinale, kus koolitaja neid lühidalt sorteerib ja vastuseid selgitab
Lõplik arutelu kogu rühmas
Mida arvasite riigivõlast varem?
Mis sa nüüd arvad?
Kas valitsuse võlg on hea või halb?
Kas valitsuse võlg on reaalne võlg?
Mille poolest erineb see eraisiku võlgadest?
Milline on maksude roll?
Mil määral saavad nad inflatsiooni ära hoida?
Nõuanded koolitajale:
- Juhi rühma alati tähelepanu sellele, et see vahetab mängu ajal rolle kaks korda. See vaheldumisi mängib 1. hääleõiguslikku elanikkonda, 2. valitsust valivat ja seadusi andvat parlamenti 3. elanikkonda kui majandustegelast, nn erasektorit, mis koosneb leibkondadest ja ettevõtetest, kes saavad valitsushüvitisi ja peavad maksma makse.
- Täpsustage algusest peale: see on lihtsustatud, kuid siiski väga läbimõeldud näide riigi raha loomisest. Paluge õppijatel märkida värvilistele paberitükkidele puuduvad elemendid, kui nad pähe tulevad, ja pöörduge siis mängu juurde tagasi. Puuduvad elemendid saab postitada arutelu valitud seinale ja treener saab neid sortida ja lisada.
Meie rahasüsteemi elemendid, mis puuduvad:
– kommertspangad / kommertspankade raha loomine laenude andmisel
– kaheastmeline rahasüsteem (valitsuse valuuta + pankade raha) – riigivõlakirjade müük kommertspankadele ja teistele investoritele
– kahe riigiasutuse, rahandusministeeriumi ja keskpanga eraldamine / mõlema riigi otsese koostöö keeld, ümbersõit finantsturgude kaudu
– Juriidilised enesepiirangud, millele eurotsooni riigid alla kirjutasid
– välisriigid (= kolmanda sektori välisriigid) ja raha, mis nendesse sisse, sisse ja välja voolab.
– Commercial banks/the money creation of commercial banks when granting loans
Järeldus puuduvate elementide kohta:
Need tegurid muudavad protsessid keerukamaks, kuid ükski neist ei tühista riigi monopoli valuutat ja koos sellega ka demokraatlikku võimu eelarveprotsessis raha luua ja kulutada. Valitsuse võla ja erasäästu tasakaalustamise osas saab seda paralleelset liikumist muuta ainult välissektori kaasamine. Kahe asemel on meil siis kolm sektorit, mille netosääst ja netovõlg peavad vastama. Kahe sektori (nt valitsuse ja välismaal) puudujääk peab siis olema aritmeetiliselt võrdne kolmanda (antud juhul erasektori) netosäästuga.
Lisaülesanne ambitsioonikatele õppijatele:
Ambitsioonikaid õppijaid võib kutsuda artikli pikki versioone ise või väikestes rühmades tutvuma, et saada teada puuduvate elementide kohta ja miks nad ei muuda näidendis kogetud rahamonopoli tulemusi. Nad saavad oma avastusi esitada kogu rühmale.
Lisa: bilansinäited kolme mängu sessiooni jaoks
- Aasta (eelarve puudujäägi näide)
Valitsuse kulutused: -100 000 miljonit eurot
Maksutulud: + 10 000 miljonit eurot
Puudujääk: – 90 000 miljonit eurot
Riigivõlg kokku: – 90 000 miljonit eurot
Erasektori sääst + 90 000 miljonit
2. Aasta (tasakaalustatud eelarve näide)
Valitsuse kulutused: -100 000 miljonit eurot
Maksutulud: +100 000 miljonit eurot
Defitsiit: miljonit eurot
Riigivõlg kokku: – 90 000 miljonit jääb samaks Erasektori säästud. + 90 000 miljonit jääb samaks
3. Aasta (valitsuse ülejäägi näide):
Valitsuse kulutused: 100 000 miljonit eurot
Maksutulud: +120 000 miljonit eurot
Ülejääk: + 20 000 miljonit
(Erasektori puudujääk: – 20 000 miljonit)
Riigivõlg kokku: – 70 000 miljonit eurot vähendab erasektori sääste + 70 000 miljonit eurot
