5. Kas pank on rikas seetõttu, et sellega saab luua piiramatu hulga hoiuse raha?
Panga vaatevinklist ei ole sissemakse raha loomise võime nii muljetavaldav, kui eraisikutele tundub. Kui vaatame panga lihtsustatud T-kontot, näeme peagi, miks. Esiteks näeme, et mõlemad pooled saavad mõlemad kaks kirjet, mis üksteist peegeldavad, kuna ühe vara on teise kohustus.
Kui nüüd keskendume pankade T-kontole, näeme, et varade poolel on pank saanud Marta vastu tagasimaksenõude. Kuid sissemakse raha, mille see Martale lõi, on panga võlg. Seda seetõttu, et registreerides selle uue raha Marta kontole, lubab pank talle selle sularahas välja maksta või tema eest teise panka kanda. Mõlemal juhul vajab pank keskpanga raha, mida ta ise toota ei suuda. Pank peab selle laenama keskpangalt baasintressimäära vastu. Panga jaoks on hoiuse raha võlg klientide ees ja see tähendab tegelikke kulusid. Panga jaoks on hoiuraha loomise tulemuseks kaks võrdselt kõrget kirjet bilansi paremal ja vasakul küljel. Seda nimetatakse bilansi pikenduseks ja see ei mõjuta panga omakapitali. Niisiis, kuidas saab pank raha loomisest kasu? Laenu eest teenitud intressid muudavad panga ja tema omakapitali suurt vahet. Oleme selle näite oma näites välja jätnud, et kirjed oleksid võimalikult lihtsad ja keskenduksime raha loomise protsessile.
Kui Marta lõpuks oma laenu tagasi maksab, lüheneb panga bilanss uuesti, kuna panga T-kontol aeguvad mõlemad kanded, nagu neil Martalgi. Seda seetõttu, et tagasimaksenõue varade poolel on nüüd lahendatud. Ja kuna Marta kasutas oma sissetulekut võla tagasimaksmiseks, ei ole pangal enam kohustust tema eest raha välja võtta ega ümber suunata. Seega ei “saada” pank Martalt sissemakse raha, vaid kaotab võla – samuti nõude.
Ja siin tahame siinkohal meeles pidada: krediidipõhises rahasüsteemis kantakse raha võlana raha looja (panga) bilanssi. Ja kui raha loojale tagasi makstakse, kaob nende võlg uuesti – ja koos sellega ka raha.
