Alates 1990. aastatest on MMT-d arendanud USA majandusteadlased ja finantsturu praktikud nagu Randall Wray, Warran Mosler, Stephanie Kelton, Pavlina Tcherneva kui ka Austraalias tegutsev William Mitchell. Saksamaa olulisim esindaja on Dirk Ehnts, kelle raamat “Geld als Kredit” (“Kaasaegne rahateooria ja Euroopa makroökonoomika”) oli selle artikli jaoks oluline ning on ka T-konto esitluse allikas. MMT-ökonomistid viitavad järgmistele ajaloolistele eelkäijatele ja nende ideedele: Abba Lerner (ülioluline on inflatsioon ja töötus, mitte riigivõlg), Georg Friedrich Knapp (raha saab väärtuse riiklikest maksudest), Alfred Mitchell Innes (võrdsete võlg), John Maynard Keynes (ühe kulud moodustavad alati teise tulud), Wynne Godley (tulud võrduvad kulud ka valdkonna tasandil) ja Hyman Minsky (krediidiraha viib finantssüsteemi kriisitundlikkuseni).
MMT on suures osas puhtalt kirjeldav ja analüüsib meie rahasüsteemi hetkeolukorda. Metoodika koosneb finantssüsteemi ja rahandusministeeriumide empiirilisest jälgimisest ning kõigi era- ja riigiosaliste vaheliste raamatupidamistehingute jälgimisest. Selles rakendatakse erinevate sektorite (era-, valitsus-, välismaa) saldode täiendavat analüüsi, mis vastab raamatupidamisele makrotasandil. Selle metoodika järgi on ka MMT tulemused võltsitavad, mis on rahateoorias ainulaadne. Selle kirjeldava osa osas pole teaduslikke vastuväiteid. Täpselt seda MMT kirjeldavat osa püütakse selles artiklis kokku võtta.
Peale selle on ka normatiivne osa, milles MMT ökonomistid teevad oma analüüsi põhjal järeldused. Nad esitavad erinevaid ideid raha- ja eelarvepoliitika mõistlikuks juhtimiseks, mis võiks algatada ulatuslikke muudatusi. Mõistetavalt viib see teooriaosa sageli vastuseisu ja poleemikani, põhjustades sügavaid poliitilisi tagajärgi. Kuid tavaliselt on vastuväited üldistatud ja kompenseerivad põhjendavate argumentide puudumist kirjeldava osa vastu. Tervikpildi saavutamiseks on järgnev ülevaade MMT normatiivsest elemendist. MMT majandusteadlased nõustuvad, et riigivõlg on iseenesest tühine ega vääri täiendavat tähelepanu. Nad soovitavad kaaluda hoopis töötuse ja inflatsiooni näitajaid, sest need on kaks tegelikku nähtust, mida tuleks tegelikult kontrollida. Keskendumine valitsemissektori võlgadele on seega mõttetu, kuna puudub empiiriline tõend põhjusliku seose kohta valitsuse võla ja inflatsiooni vahel. MMT majandusteadlased jõuavad seega provokatiivsele järeldusele: seni, kuni pole märkimisväärset inflatsiooni, saab riik kasutada rahaloomise monopoli ja kulutada raha oma demokraatlikult otsustatud poliitikale. Eelistatult peaks ta seda tegema töö loomise kaudu. MMT-ökonomistid ütlevad mõnikord otse, öeldes, et kui tööpuudus on liiga kõrge, siis on riigivõlg liiga madal. Rahapoliitika osas soovitavad MMT-ökonomistid inflatsiooniga toime tulla maksude, mitte põhiintresside korrigeerimisega, kuna kõrge baasintressimäär aeglustab reaalmajandust sageli määral, mis kutsub esile töötuse tõusu. Põhiintressimäär kui vahend muutuks seega loobumatuks ja intresside maksmine muutuks poliitiliseks küsimuseks.
Pealegi on MMT-ökonomistid esitanud väga konkreetse ja sotsiaalselt kaugeleulatuva ettepaneku, mida saab siin vaid puudutada. Nn MMT töökoha garantii aitaks lahendada samaaegselt raha- ja eelarvepoliitika kaks kõige olulisemat probleemi: töötus ja rahaline stabiilsus. Töögarantii toetab õigust riiklikult kindlustatud tööle kõigile, kes on võimelised töötama, tahavad töötada ja ei leia tööd. See programm toimiks majanduse tugeva automaatse stabilisaatorina. Majanduslanguse ajal läheksid paljud inimesed töögarantii erasektorilt avalikule sektorile üle – nõudlus väheneks seetõttu aeglasemalt kui teistel juhtudel ning deflatsiooni välditaks. Vajalikud eelarvepuudujäägi kulutused ei põhjustaks inflatsiooni, kuna ühelt poolt tekitaks lisatöö lisateenuseid ja teisalt tasustataks avaliku sektori töötajatele riiklikult kinnitatud palgamäära, mis kinnitab tööjõu hinna inflatsiooni vastu. Kui majanduse elavnemine toimub, naaseb rohkem inimesi erasektorisse. Erasektori tööandjad võiksid hankida avaliku sektori haritud töötajate hulgast, nii et isegi buumiajal viivitaks palkade ja hindade tõus. Sellest hoolimata võib riik inflatsiooni ilmnemisel suurendada maksustamist, et süsteemist nõudlust eemaldada.
Sõltumata arvamusest töökoha tagamise kohta laiendab MMT demokraatlikku ulatust üldiselt. Riigil on raha, sest see võib raha luua. Valitsuse võlg pole iseenesest probleem, vaid on hoopis raha loomise tagakülg. Selle mõtteviisi omaksvõtmisega võiksime poliitiliste projektide rahastamise arutamise asemel keskenduda sellele, milliseid poliitilisi projekte rahastada. See teooria on julgustav, eriti seoses eelseisvate transformatsiooniprotsessidega kliimamuutuste ja tulevaste kriiside kontekstis. See näitab, et meil on vahendeid oma tuleviku kujundamiseks.
MMT ja krediidiraha täiendavate edastiste uuringute jaoks:
Tekst:
Inglise keskpank, Raha loomine tänapäevases majanduses, Kvartalibülletään 2014 I kvartal 2014 avalikkusele sõbralik selgitus erinevatele rahaliikidele, nagu näiteks fiat-raha, krediidiraha, sularaha, sularahata keskpanga raha, pangahoiused; kinnitus panga hoiuraha loomise kohta laenude kaudu.
Binswanger, Mathias (2015), Geld aus dem Nichts: Wie Banken Wachstum ermöglichen und Krisen verursachen, Weinheim: Wiley-VCH Verlag ainult kommertspankade poolt raha loomisel ning pankade ja keskpanga vahelistel suhetel; kena kirjeldus pangandussüsteemi ajaloolisest arengust.
Deutsche Bundesbank (2017), Pankade, mittepankade ja keskpanga roll rahaloomeprotsessis, Deutsche Bundesbanki kuukiri 2017. aasta aprillis, 13.-32. pank; “pankade kui finantsvahendajate” ametlik tagasilükkamine ja raha loomise kordaja.
Ehnts, Dirk (2016), Kaasaegne rahateooria ja Euroopa makroökonoomika, Routledge International Studies in Money and Banking meie kaheastmelise rahasüsteemi süstemaatiline MMT-analüüs: raha loomise kirjeldus pankade, keskpankade ja valitsuste poolt, euroala olukorra üksikasjalik käsitlus. Kogu teema esitatakse rangelt T-kontode põhjal. Käesolev tekst on selle raamatu sisult ja vormilt tugevalt mõjutatud; mitteökonomistide jaoks pole see lihtne lugemine.
Ehnts, Dirk (2017), “Kaasaegne rahateooria” ja Europäische Makroökonomie in Berliner Debatte Initial 28 (2017) 3, S. 89-103, 2017 MMT ülevaade hõlpsasti loetavas artiklis.
Hermann, Ulrike (2013), Der Sieg des Kapitals: Wie der Reichtum in die Welt kam: Die Geschichte von Wachstum, Geld und Krisen, Frankfurt (Main): Westend Verlag Väga lõbus sissejuhatus meie majanduse, sealhulgas krediidiraha ja kullastandard, majanduskriisid, 2008. aasta finantskriis ja eurotsooni probleemid; veelgi avalikum sõbralikum: UH YouTube’i loengud selle ja tema teiste raamatute kohta.
Hofmann, Alex (2017), Demokratie und Währung: Grundbegriffe einer empirischen Geldtheorie, pdf unter https://www.pufendorf-gesellschaft.org/grundbegriffe-empirischer-geldtheor MMT-ülevaade graafika ja bullet pointidena.
Kelton, Stephanie (2020), The Deficit Myth: Modern Monetary Theory and the Birth of the People’s Economy very readable book for a general audience, by the well-known MMT economist and consultant of Bernie Sanders; highly recommended as an introduction and for an effortless deepening also her lectures on youtube.
Kelton, Stephanie (2020), Defitsiitmüüt: kaasaegne rahateooria ja rahvamajanduse sünd väga loetav raamat üldsele publikule, autor MMT tuntud majandusteadlane ja Bernie Sanders; väga soovitatav sissejuhatuseks ja pingutuseta süvendamiseks ka tema loengud youtube’is.
Mitchell / Wray / Watts (2016), Kaasaegne rahateooria ja -praktika: sissejuhatav tekst Kaasaegne rahateooria: Aabits makroökonoomikast suveräänsetele rahasüsteemidele, teine väljaanne, 2015 sissejuhatav õpik ülikoolide makromajandusüliõpilastele MMT-s.
Mosler, Warren (2010), Majanduspoliitika 7 surmavat süütut pettust, St. Croix: Valance Co., Inc on hõlpsasti loetav, huvitavate teadmistega MMT rakendatavusest finantsturgudel, kuid tugevalt orienteeritud USA-Ameerika kontekstile.
Wray, L. Randall (1998), Tänapäevase raha mõistmine: täieliku tööhõive ja hinnastabiilsuse võti. Kirjastus Edward Elgar, 1998 MMT klassika: raha ajalugu, maksude funktsioon, eelarvepuudujäägi kulutused ja valitsuse võlakirjad, MMT töökoha garantii, keerukas; vaata ka: loeng youtube’is.
Videod / taskuhäälingusaated (vaadatud 14.05.20):
Bezemer, Dirk, Debt 1-4 (University of Groningen) https://www.pufendorf-gesellschaft.org/debt-1-4. Ehnts, Dirk (2019), Eine Einführung in die Modern Money(tary) Theory, Neue Geldordnung https://www.youtube.com/watch?v=kOGVKoLQwl4
Ehnts, Dirk (2020), MMT: blessing or curse?’ Presented at the IIMR/IEA Conference on ‘Monetary policy versus fiscal policy; which is best?’https://www.youtube.com/watch?v=rUzEaEA-6kw
Ehnts, Dirk (2019), Modern Money Theory – Interview mit Dr. Dirk Ehnts , Money Masters Germany https://www.youtube.com/watch?v=7l3PrtZ19rQ
Hermann, Ulrike (2016), Der Sieg des Kapitals – Vortrag von Ulrike Herrmann in der auto-kultur werkstatt, https://www.youtube.com/watch?v=TLkxTjLFx4M
Hermann, Ulrike (2020), Herrmann & Schick über Europa und den Crash, Webinar: Krisengespräche, 29.04. 2020, Finanzwende https://www.youtube.com/watch?v=gm86371DnXE
Kelton, Stephanie (2020), 2020 Harcourt Lecture, Prof. Stephanie Kelton, https://www.pufendorf gesellschaft.org/videos
Kelton, Stephanie (2018), But How Will We Pay for It? Making Public Money Work for Us, Presidential Lecture Series, Stony Brook University, 15.10.2018,
Kelton, Stephanie (2018), The Public Purse, UCL Institute for Innovation and Public Purpose (IIPP) and the British Library, 18.06.2018, https://www.youtube.com/watch?v=6IBEoWSiTHc
Kelton, Stephanie (2018), Top 10 Things Stephanie Kelton Wants You to Know About the Economy, https://www.youtube.com/watch?v=RpyuqKLh6QU
Wray, Randall (2019), Everything You Want to Know About Modern Monetary Theory, Bloomberg Markets and Finance, https://www.youtube.com/watch?v=7sd-ElKMbPI
Wray, Randall (2018), Modern Money Theory for Beginners, St. Francis College https://www.youtube.com/watch?v=E5JTn7GS4oA
Kodulehed/Blogid (vaadatud 14.05.20):
Pufendorf Gesellschaft: https://www.pufendorf-gesellschaft.org/modern-money Hamburg Open Online University, „Was ist Geld?“ https://was-ist-geld.de/einfuehrung/ Blog: Ehnts, Dirk: https://econoblog101.wordpress.com/ Blog: Mitchell, Bill: http://bilbo.economicoutlook.net/blog/
