Projekti eesmärk on sotsiaalmajanduslike küsimuste muutmine täiskasvanuhariduse osaks, pakkudes
täiskasvanute koolitajatele teavet ja õppematerjale, et suurendada nende pädevust
sotsiaalmajanduslikel teemadel õppimise edendamiseks.
Pane oma teadmised proovile avalike hüvede ja sotsiaalhoolekande teemadel. Viktoriin sisaldab 10
küsimust koos vastusevariantidega ja 10 selgitavat lühilugu.
Viktoriini sisu eest vastutab ainuisikuliselt Peipsi Koostöö Keskus ning selles kajastatu ei peegelda
mingil juhul Programmi, programmis osalevate riikide ega Euroopa Liidu seisukohti.
Küsimused
- Küsimus
Missuguses järjekorras tuleks vajadusi ja soove rahuldada, et suurendada inimese heaolu?
Vastuse variandid
• Füsioloogilised vajadused, turvalisuse vajadus ja soovid
• Soovid, füsioloogilised vajadused ja turvalisuse vajadus
• Soovid, turvalisuse vajadus ja füsioloogilised vajadused
Selgitus
Heaolu on võimalik saavutada vajaduste rahuldamise ja / või tarbetute soovide kõrvalejätmise kaudu.
Maslow vajaduste hierarhia kohaselt põhineb inimese heaolu esmalt tema füsioloogiliste (toit, vesi,
õhk, uni jne) ja turvalisusvajaduste (füüsiline ja rahaline ohutus, töökindlus, tervis) rahuldamisel. Neid
kahte vajaduste gruppi nimetatakse põhivajadusteks. Kui põhivajadused on rahuldatud, püüab
inimene realiseerida oma sotsiaalseid vajadusi – me kõik otsime sotsiaalseid sidemeid sõprade ja
perega ning soovime, et teised meid austaksid; püüame suurendada oma enesehinnangut ja
enesekindlust; püüdleme eneseteostuse poole.
Ekslikult arvatakse, et vajadused ja soovid on sünonüümid ning neid kasutatakse alternatiivsete
mõistetena. Tegelikult viitavad vajadused millelegi, mida on vaja ellujäämiseks, kuid soovid asjadele ja
nähtustele, mida inimesed elus tahavad. Inimese ellujäämine ei ole ohus, kui ta ei suuda oma soove
täita, eriti arvestades, et soove on lõputult, sest me pole kunagi täielikult rahul.
Pilt
Maslow vajaduste hierarhia.
Allikas: Informaatika õpilastele
- Küsimus
Riigi eesmärk on sotsiaalse heaolu suurendamine. Missuguste hüvede jaotamise korraldamisega peaks
riik tegelema, kui ta soovib seda eesmärki täita?
Vastuse variandid
• Era- ja klubihüved
• Avalikud ja ühishüved
• Ühishüved ja erahüved
Allikas:
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9A%D0%B0%D0%BB%D0%B5%D0%B2%D0%B8%D0%BF
%D0%BE%D1%8D%D0%B3
Selgitus
Enamik hüvesid, mille tarbimise peale inimesed tavaliselt mõtlevad, on erahüved (välistatavus,
konkurentsus). Selleks võivad olla kaubad nagu näiteks mobiiltelefonid, rõivad, autod, toit, või
teenused näiteks juuksuri- ja iluteenused. Erahüvede jaotamine toimub turul, pakkumise ja nõudluse
tulemusel.
Klubihüved (välistavus, mittekonkurentsus) on näiteks WiFi, internet, satelliittelevisioon, erapargid,
erateed.
Ühishüve (mittevälistatavus, konkurentsus) on näiteks looduslik kalapüük. Kui üks inimene püüab
järvest kala, siis on võimatu takistada teisi samal kohal kalastamast, samal ajal, mida rohkem üks
inimene püüab, seda väiksem on teiste võimalust kala saada.
Avalik hüve (mittekonkurentsus, mittevälistatavus) on näiteks riigikaitse – sõjaliste rünnakute ajal ei
ole võimalik kaitsta ainult neid inimesi, kes on riigikaitse eest maksnud ja ühe kaitstava isiku
lisandumine ei muuda kaitset teiste jaoks nõrgemaks.
Avalikud ja ühishüved on turutõrge. See tähendab, et turg ei saa nende hüvede jaotamisega hakkama
ning vaja on riigi sekkumist. See, kuidas valitsused korraldavad avalike ja ühishüvede pakkumist, sõltub
valitsuse poliitilisest lähenemisest sotsiaalhoolekandele.
Pilt
- Küsimus
Nimeta sotsiaalhoolekande eesmärk.
Vastuse variandid
• Tagada toetused haiguse, tööõnnetuse, töövõimetuse ja töötuse korral
• Tagada põhivajaduste rahuldamine avalike ja ühishüvede osas
• Tagada kultuuri-, haridus- ja sotsiaalteenuste pakkumine
Selgitus
Sotsiaalhoolekanne on teatud tüüpi valitsuse toetus, mille eesmärk on tagada ühiskonna liikmete
põhivajaduste rahuldamine avalike ja ühishüvede osas. Sageli kasutatakse seda mõistet
sotsiaalkindlustuse sünonüümina, kuid tegelikult hõlmab sotsiaalkindlustus valitsuse toetussüsteemi ainult haiguste, tööõnnetuste, töövõimetuse ja töötuse korral. Sotsiaalhoolekandega seotud vahendid
võivad olla nii toetused kui ka teenused. Riiki, mis vastutab sotsiaalhoolekande eest, nimetatakse
heaoluriigiks.
Pilt
- Küsimus
Sotsiaalse heaolu suurendamiseks seab liberaalne heaoluriik esikohale majanduskasvu, mis võimaldab
kodanikel töötada ja luua oma heaolu ise. Missugune nimetatud riikidest tegutseb liberaalsetest
ideedest juhinduvalt?
Vastuse variandid
• Šveits
• Holland
• Prantsusmaa
Selgitus
Liberaalne süsteemi eesmärk on luua olukord, kus kõik, kes suudavad olla ettevõtjad või teha palgatöö,
seda ka teeksid ning garanteeriksid oma heaolu ise. Sotsiaaltoetused küll eksisteerivad, kuid katavad
enamasti ainult madala sissetulekuga töölisklassi vajadusi. Liberaalses heaoluriigis on nii vaesus kui ka
sotsiaalne kihistumine suured.
Pilt
- Küsimus
Süsteemi, mis püüab sotsiaalse heaolu suurendamiseks kaotada vaesust ja edendada sotsiaalset
võrdsust nimetatakse …
Vastuse variandid
• Konservatiivne süsteem
• Sotsiaaldemokraatlik süsteem
• Liberaalne süsteem
Selgitus
Sotsiaaldemokraatlik süsteem on oma eesmärgi poolest võrdsustav ja oma poliitilises stiilis
silmatorkavalt universaalne. Seda süsteemi iseloomustavad suured sotsiaalkulutused, töötasupõhised
hüvitised, sotsiaalsete õiguste dekommodifitseerimine ja sotsiaalne kihistumine. Laste, eakate ja
abitute eest hoolitsemisel osaleb ka riik. Samas, kõrgetel sotsiaaltoetustel võivad olla negatiivsed
tagajärjed, näiteks tahtlik soov olla töötu ja saada hüvitisi. Üldiselt tekitab niisugune süsteem
kodanikes solidaarsuse riigi suhtes. Kuna kõik sõltuvad riigist, siis tunnevad nad ka kohustust maksta
süsteemi ülalpidamiseks makse.
Pilt
- Küsimus
Missugune institutsioon on konservatiivses süsteemis põhiline hoolekandeteenuse pakkuja.
Vastuse variandid
• Perekond
• Kirik
• Valitsus
Selgitus
Konservatiivses süsteemis on turg kui potentsiaalne heaolu tagaja marginaliseeritud ja sotsiaalsete
õiguste tagamine ei ole heaolu saavutamiseks alternatiiv. Kuna domineerib staatuse erinevuste
säilitamine ning õigused on seotud klassi ja staatusega, siis riigi ümberjagav mõju ei ole
märkimisväärne. Süsteemi mõjutab enamasti kirik, mis on pühendunud traditsiooniliste pereväärtuste
hoidmisele. Nii ongi selles süsteemis peamine hoolekandeteenuse pakkuja perekond. Riigi sekkumine
seisneb eelkõige rahaliste toetuste jagamisele perekondadele, kes peavad tagama hoolekandeteenuste
toimimise. Sotsiaalkindlustus välistab töötud naised, kuid emadele on peretoetused. Lasteaiad ja muud
hooldusteenuseid pakkuvad asutused on enamasti vähe arendatud. Erakindlustushüvitiste roll on vaid
marginaalne.
- Küsimus
Turumajanduse tingimustes toodetakse avalikke ja ühishüvesid vähem kui ühiskond neid soovib. Mis
on selle põhjus?
Vastuse variandid
• Tarbijad ei ole valmis neid hüvesid ostma
• Tasuta-sõitjate probleem
• Ettevõtted ei suuda neid hüvesid toota
Selgitus
Avalike ja ühishüvede nõudlusest väiksema tootmise põhjuseks on asjaolu, et nende tarbimisega
kaasneb niinimetatud tasuta-sõitjate probleem. Tasuta-sõitjate probleem on turutõrge, mis tekib siis,
kui kaubast või teenusest kasu saavad inimesed ei maksa nende tarbimise eest üldse või maksavad liiga
vähe. Mittemaksjate juurdepääsu nende hüvede kasutamisele on aga võimatu välistada. Sellest
tulenevalt on avalikud ja ühishüved alatoodetud, üle kasutatud ja / või alahinnatud.
Kui veel ühe kliendi teenindamise piirmaksumus on sisuliselt null, siis on sotsiaalselt optimaalne
pakkuda hüve nullhinnaga. Seetõttu ei ole avalike ja ühishüvede tootmine ärimudel ja eraturgudel
puudub stiimul nende pakkumiseks
- Küsimus
Kuidas tuleks lahendada „tasuta-sõitjate“ probleem uusklassikalise majandusteooria kohaselt?
Vastuse variandid
• Avalikud ja ühishüved tuleks muuta erahüvedeks
• Valitsus peaks korraldama avalike ja ühishüvede jaotamist ise
• Turg jaotab avalikke hüvesid ilma valitsuse sekkumiseta
Selgitus
Majandusteadlased pakuvad tasuta-sõitjate ja väliskulu probleemi lahendamiseks kahte võimalust:
• Uusklassikalise lähenemise kohaselt tuleks avalikud ja ühishüved muuta erahüvedeks.
• Keynes’i lähenemise kohaselt peaks valitsus korraldama avalike ja ühishüvede jaotamist ise,
kasutades erinevaid “juhtimis- ja kontrollimeetmeid”.
Otsus, kuidas valitsus peaks sekkuma avalike ja ühishüvede pakkumisse, peaks põhinema analüüsil,
mis selgitab, kas nende hüvede tarbimisest saadav kasu kaalub üles ühiskonna maksustamise kulud.
Samas, mitte alati ei viida läbi niisugust analüüsi, vaid küsimus lahendatakse poliitilise otsustuse korras.
Pilt
- Küsimus
Mida selgitatakse väljendiga „ühishüve tragöödia“?
Vastuse variandid
• Avalike ja ühishüvede ületarbimist
• Erahüvede ületarbimist
• Kulbihüvede ületarbimist
Selgitus
Kuigi avalikel ja ühishüvedel puudub turu mõistes pakkumine on ühiskonnas nende hüvede järele
nõudlus. See tähendab, et ühiskond väärtustab neid hüvesid. Mida suurem on nõudlus, seda suurem
on surve nende hüvede tarbimisele, mis kokkuvõttes põhjustab avalike ja ühishüvede ületarbimise,
mida G. Hadin (1968) selgitatakse kui „ühishüve tragöödiat“. See on majanduslik probleem, kus igal inimesel on stiimul ressurssi tarbida teiste inimeste arvelt. Selle tulemuseks on ressursi ületarbimine,
alainvesteerimine ja lõplik ammendumine.
Pilt
Allikas: Wikipedia. Resource depletation.
10. Küsimus
Riigid kasutavad heaolu mõõtmiseks sisemajanduse kogutoodangut. Mida SKP mõõdab?
Vastuse variandid
• Ühes regioonis aasta jooksul toodetud majandushüvede hindade summa.
• Ühes rahvuse poolt aasta jooksul toodetud majandushüvede hindade summa.
• Ühes riigis aasta jooksul toodetud majandushüvede hindade summa.
Selgitus
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) nimetatakse ühes riigis aasta jooksul toodetud majanduskaupade
ja -teenuste (edaspidi ka majandushüved) hindade summat. Majandushüved on niisugused kaubad ja
teenused, millel on ühiskonna jaoks kasulikkus, nad on teatud määral defitsiitsed, mis muudab nad
turul kaubeldavaks. Majandushüved on näiteks leib, auto, maja, arvuti, kütus, aga ka erinevad teenused nagu näiteks juukselõikus, kosmeetikuteenused jne. Riigi elanike jaoks tähendab SKP kasv
inimeste paranevat juurdepääsu majanduskaupadele ja –teenustele ning võimalust oma elujärge
parandada. Vaatamata laiale kasutusele ei ole SKP hea indikaator heaolu mõõtmiseks.
Pilt
Illustratsiooni autor Grete Laidi Aarsalu
