cropped-logo
Lesson 1 of 7
In Progress

Ülevaade

Võtmesõnad: Heaolu, avalikud hüved, ühishüved, tasuta-sõitjate probleem, väliskulu, sotsiaalhoolekanne, heaoluriik, liberaalne heaoluriik, sotsiaaldemokraatlik heaoluriik, konservatiivne heaoluriik

Lühike versioon

Üldiselt on riigid loodud nende elanike poolt eesmärgiga suurendada oma heaolu. Euroopa kultuuriruumis tähendab heaolu head tervist; mugavaid elamistingimusi; isikuvabadusi; ohutuid töötingimusi; ja garantiid töötuse korral. Need heaolu elemendid võib jagada majanduslikeks ja üldkultuurilisteks, mis on seotud ühiskonna põhiväärtustega. Heaolu saab saavutada vajaduste rahuldamise ja / või tarbetute soovide kõrvaldamise kaudu. 

Majandusteadusest lähtuvalt eeldab inimeste vajaduste rahuldamine erinevat tüüpi kaupade ja teenuste tarbimist – heaolu saab osta poest. Palju vähem teadvustatakse endale, et heaolu sõltub ka meie sotsiaalse ja looduskeskkonna tervisest. Turvatunde loob valitsetud riik, millel on sõltumatu kohtusüsteem; vaba meedia; politsei ja armee, mis tagavad sise- ja välisjulgeoleku; riigi toetus haridusele ja teadusele; aga ka toetused transpordile, keskkonnakaitsele ja kultuurile ning toimiv sotsiaalkindlustussüsteem. Kõiki eelnimetatud kaupu ja teenuseid nimetatakse ühise nimetajaga avalikeks või ühishüvedeks. Turumajanduse mõistes on avalikud ja ühishüved turutõrked, mis tähendab, et turg ei saa nende jaotamisega hakkama. Neoklassikalise lähenemise kohaselt oleks selle probleemi lahendus avalike ja ühishüvede muutmine era- või klubihüvedeks. Keynesi lähenemise kohaselt peab valitsus sekkuma ja korraldama ise avalike ja ühishüvede pakkumise. See, kuidas valitsused korraldavad avalike ja ühishüvede jaotamist, sõltub valitsuse poliitilisest lähenemisest.

Sotsiaalhoolekanne on süsteem, mille eesmärk on kindlustada ühiskonnale erinevad vabadused ja luua inimressursside arendamise kaudu paremad võimalused majandusarenguks. Selle eesmärgi täitmiseks korraldab riik avalike ja ühishüvede jaotamist. Sotsiaalhoolekanne hõlmab ka sotsiaalkindlustussüsteemi, mis toetab inimesi haiguse, tööõnnetuse, töövõimetuse ja töötuse korral. Sotsiaalhoolekande eest vastutavat riiki nimetatakse heaoluriigiks. 

See, kuidas valitsused korraldavad avalike ja ühishüvede pakkumist, sõltub valitsuse poliitilisest lähenemisest. Missugused konkreetsed eesmärgid valitsus oma kodanike heaolu suurendamiseks valib ja missuguseid vahendeid selleks kasutab, sõltub võimupartei või koalitsiooni sotsiaal-poliitilistest vaadetest. Sotsiaal-poliitilisest lähenemisest tulenevalt on Taani sotsioloog G.Esping-Andersen (1990) jaotanud heaoluriigid kolme klastrisse: liberaalne, sotsiaaldemokraatlik ja konservatiivne.1

Peale selle õppematerjali omandamist on õppijal ülevaade, kuidas defineeritakse heaolu ning missuguste hüvede tarbimisest heaolu sõltub; miks turg ei saa avalike ja ühishüvede jaotamisega hakkama; missugused on võimalused nende turutõrgete lahendamiseks; ja kuidas klassifitseeritakse heaoluriike lähtuvalt sellest, kuidas nad lahendavad avalike ja ühishüvede pakkumist. Kokkuvõttes oskab õppija märgata, kuidas tema riigi valitsus korraldab elanike heaolu suurendamist ning omab paremaid oskusi järgmistel valimistel oma eelistuste tegemiseks.

× Chat with us! Available from 10:00 to 18:00 Available on SundayMondayTuesdayWednesdayThursdayFridaySaturday