Selleks, et saada aru, kas riik on täitnud oma põhieesmärki ja suurendanud oma elanike heaolu, on vaja inimeste heaolu mõõta. Kuidas seda teha? Kodanike heaolu mõõtmiseks on välja töötatud erinevad indikaatoreid. Tuntuim neist, mida valitsused laialdaselt kasutavad, on sisemajanduse kogutoodang (SKP). Kahjuks ei ole see hea indikaator ühiskonna heaolu mõõtmiseks. Ühiskonnas toimuva kohta üldpildi saamiseks tuleb lisaks SKT-le arvestada ka sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid arenguid, kuna immateriaalne heaolu on oluline kriteerium inimeste üldise heaolu ja õnne saavutamiseks. Keskkonnaalaste arengute mõõtmiseks on võimalik kasutada näiteks ökoloogilist jalajälge, mis võtab arvesse tarbimise ja tootmisharjumuste mõju keskkonnale. Selle indikaatori kohta leiate lisateavet veebilehelt www.footprintnetwork.org.
Inimeste heaolu ja valitsuse sotsiaalhoolekande tegevuse tulemuslikkuse mõõtmine on OECD üks prioriteete. OECD viimane uuring „How’s Life? 2020” pakub võrdlevat statistikat selle kohta, kuidas OECD ja valitud partnerriikides elavate inimeste elu on muutunud. See heaolu raamistik sisaldab praegu 11 mõõdet, mis on seotud:26
- Materiaalsete tingimustega, mis kujundavad inimeste majanduslikke võimalusi (sissetulek ja rikkus, eluase, töö ja töökvaliteet);
- Elukvaliteedi teguritega, mis hõlmavad seda, kui hea inimestel on olla (kui hästi nad end tunnevad), mida nad teavad ja oskavad ning kui tervislikud ja turvalised on nende elukohad (tervis, teadmised ja oskused, keskkonna kvaliteet, subjektiivne heaolu, ohutus);
- Kui seotud on inimesed ning kuidas ja kellega nad aega veedavad (töö ja eraelu tasakaal, sotsiaalsed sidemed, kodanikuaktiivsus).
Viimane, 2018. aastal läbi viidud uuring näitab, et võrreldes 2010. aastaga on elu läinud paremaks: inimesed elavad kauem, turvalisemalt, OECD keskmine mõrvade osakaal on langenud veerandi võrra ja inimesed tunnevad end oma ümbruskonnas üksi jalutades turvalisemalt. Tööhõive määr ja sissetulekud on tõusnud ning inimesed olid oma eluga rohkem rahul kui 2013. aastal. Heaolu langus on toimunud aga sotsiaalse suhtlemise valdkonnas ja rahaline ebakindlus on suurenenud. 7% inimestest märgib, et rahulolu eluga on väga madal ja märkimisväärne vähemus (13%) kogeb tavalisel päeval rohkem negatiivseid kui positiivseid tundeid. Rohkem informatsiooni: http://www.oecd.org/statistics/how-s-life-23089679.htm
Eespool nimetatud sotsiaalse heaolu mõõtmise indikaatorite loetelu ei ole täielik. Internetist leiate veel väga erinevaid heaolu mõõtmise metoodikaid.
