Enne hüvede klassifitseerimist selgitame, missuguste tunnuste alusel me hakkame neid klassifitseerima. Nendeks tunnusteks on konkurentsus ja välistatavus. Majandusteaduses öeldakse, et hüve on konkurentne, kui selle tarbimine ühe tarbija poolt takistab või vähendab selle tarbimise võimalust teise osapoole poolt. Hüve peetakse mittekonkurentseks, kui selle tarnimise kulu täiendava tarbijani on null. Kui ostate pudeli vett ja joote seda, ei saa keegi teine seda juua. Kui ostate arvuti, ei saa keegi teine osta sama arvutit. Pudel vett või arvuti on seega konkurentsed kaubad. Kui te aga rajate oma maja ette ilusa lillepeenra ja teil pole piirdeaeda, siis saavad kõik tänavat kasutavad inimesed teie lillepeenart imetleda. Kaunis lillepeenar on mittekonkurentne hüve – ei ole tähtis, kui palju inimesi seda vaatab, nad ei „vaata seda ära“.
Hüve nimetatakse välistatavaks, kui on võimalik takistada mittemaksjate juurdepääsu sellele hüvele. Võrdluseks, hüve on mittevälistatav, kui ei ole võimalik takistada mittemaksjate juurdepääsu sellele. Näiteks, teil on vaja kinno minekuks piletit, seega on kino välistatav hüve. Tänavad ja tänavavalgustus on mittevälistatavad hüved, kuna igaüks, kes öösel tänaval kõnnib, saab valgustatud tänavatest kasu. Teoreetiliselt on võimalik välistada tänava kasutamist nende poolt, kes ei maksa, kuid praktiliselt on see võimatu.
Välistatavuse ja konkurentsuse omaduse olemasolu või puudumise põhjal jagunevad kaubad nelja liiki8 :
- Erahüve
- Avalik hüve
- Klubihüve
- Ühishüve.
Joonisel 2 on näha nende nelja hüvede grupi moodustumine välistatavuse ja konkurentsuse omaduste alusel koos näidetega. Enamik hüvesid, mille tarbimise peale inimesed tavaliselt mõtlevad, on välistatavad ja konkurentsed ehk müüja suudab takistada mittemaksjatel toodetele juurdepääsu. Neid hüvesid nimetatakse erahüvedeks. Erakaubad on näiteks mobiiltelefonid, rõivad, autod, külmikud, käekellad, tarbekaubad, erateenused on näiteks juuksuri- ja iluteenused jne. Erahüvede jaotamine toimub turul, pakkumise ja nõudluse tulemusel.
Klubihüvedele on omane välistatavus, mis tähendab, et tarbija ei saa hüve kasutada, kui ta selle eest ei ole maksnud. Klubihüved on mittekonkurentsed, mis tähendab, et ühe inimese tarbimine ei takista teiste võimalust sama hüve tarbida. Klubihüved on näiteks WiFi, internet, satelliittelevisioon, erapargid, erateed jne. (Vt. joonis 2) Üldjuhul on klubihüved kättesaadavad klubi liikmetele ning välistamise aluseks on klubi liikmemaksu tasumine.
| Välistatav | Mittevälistatav | |
| Konkurentne | ErahüveToit, riides, autod ja teised tarbekaubad | ÜhishüvePuit, kala, põlevkivi |
| Mitte-konkurentne | KlubihüveKino, erapark, satelliit TV | Avalik hüveÕhk, riigikaitse |
Joonis 2. Neli tüüpi majanduskaupu ja teenuseid. (Source: https://boycewire.com/)
Ühishüvesid iseloomustab mittevälistatavus ja konkurentsus. Mittevälistatavus tähendab, et praktiliselt ei ole võimalik takistada selle hüve tarbimist nende poolt, kes ei ole selle eest maksnud. Samas on need hüved konkurentsed – mida rohkem üks inimene tarbib, seda vähem on see kõigile teistele kättesaadav. Näiteks peetakse looduslikku kalapüüki ühishüveks kuna, kui üks inimene seal kala püüab, siis on võimatu takistada teisi samal kohal kalastamast, samal ajal, mida rohkem üks inimene püüab, seda väiksem on teiste võimalust kala saada. (Vt. joonis 2)
Avalikke hüvesid iseloomustab mittekonkurentsus ja mittevälistatavus. See tähendab, et kui hüve on kättesaadavaks tehtud ühele tarbijale, siis iga lisanduv tarbija ei vähenda teiste võimalust seda hüve kasutada ning mittemaksjate tarbimise välistamine on praktiliselt võimatu. Siinkohal on esinduslikuks näiteks riigikaitse – sõjaliste rünnakute ajal ei ole võimalik kaitsta ainult neid inimesi, kes on riigikaitse eest maksnud ja ühe kaitstava isiku lisandumine ei muuda kaitset teiste jaoks nõrgemaks. (Vt. joonis 2)
Täna tuntumad avalikud ja / või ühishüved on näiteks õhk, osoonikiht, avameri ja ookeanid, kasvuhooneefekt, samuti riiklik ja kohalik valitsemine, õigusruumi loomine ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine ja kodakondsuse määratlemine, teed ja tänavad, valgusfoorid, muuseumid, ajaloolised hooned, aga ka keskkonnakaitse, tervishoiuteenused, haridusteenused, sotsiaalse kaitse võrgustik, kultuur jne. Samas on võimalik enamust ühishüveks klassifitseeritud kaupu ja teenuseid muuta era- või klubihüveks.
Järgmises peatükis vaatleme, missugused probleemid kaasnevad ühis- ja avalike hüvede pakkumise ja tarbimisega.
