Rahvusvaheliste kaubavoogude uurimine aitab avastada majanduskoostöö ja konkurentsi mõjusid. Kaubanduse analüüsi läbiviimiseks on erinevaid viise. Alustuseks võib lähtuda üldisest kirjeldusest, näiteks kaubamahust ja peamistest kaubanduspartneritest. Analüüsi saab läbi viia absoluut- ja suhtarvudes (protsentides). Seejärel saab analüüs keskenduda kahepoolsele kaubandusele valitud riikide vahel (näiteks tipp-kaubanduspartnerid).
Oluline on kirjeldada nii hetkeolukorda kui viidata minevikule. Suundumuste analüüsimiseks tuleks andmeid kontrollida pikema aja jooksul (vähemalt kolm aastat). Et teada saada, kas kaubandus soodustab majanduslikku konkurentsi ja koostööd, tuleks hinnata viimase ühe või mitme aasta kaubandusbilanssi (eksport miinus import) ja arvutada selle kumulatiivne summa. Tabelis 7 on esitatud mõned ettepanekud kaubanduse analüüsi kohta konkurentsi ja koostöö uurimiseks ELis.
Tabel 7. Tõendid konkurentsi ja koostöö majandustulemuste kohta
| Võistus | Koostöö | |
| ELi-sisene kaubandus | Kui suur on kõigi Euroopa riikide kaubandusbilanss (eksport-import)? Kas riik võidab või kaotab majanduslikult? Kuidas on selle kaubandusbilanss viimase 3–5 aasta jooksul muutunud? | Eksport ja import ELis: mõju tööhõivele ja sissetulekutele |
| EL-väline kaubandus | ELi eksport maailma: mõju tööhõivele ja sissetulekutele | Kuidas aitab EL-i liikmelisus kaubanduse arendamisel ühegi riigi jaoks? Kas riik võidab või kaotab majanduslikult? Kuidas on selle kaubandus / kaubandusbilanss viimase 3–5 aasta jooksul muutunud? |
Hindamaks, kui suures ulatuses tegeleb mõni riik rahvusvahelise kaubandusega või teisisõnu, kui avatud on tema majandus, võib kasutada ekspordiväärtuse (või ekspordi ja impordi summa) suhet SKPsse. Mõõt on lihtne ja arvutada lihtne, kuid pole täiuslik. Näiteks ei sobi see väikeste ja suurte majanduste võrdlemiseks, sest mida suurem on riigi majandus, seda väiksem on selle kaubandus protsendina SKTst.
Näiteks saab Tšehhi ja Poola juhtumi tegelikke andmeid kasutades näidata kaubanduse üldist mõju. Esiteks, Tšehhi on avatuse osas rohkem kaubandusele orienteeritud kui Poola. 2019. aastal oli Tšehhi avatuse tase (eksport / SKP) 80,7%, võrreldes Poola 44,6% -ga (joonis 3). Siis on kaubavahetuse üldmõju nähtav pärast Tšehhi ja Poola kaubandusbilansi kumulatiivse summa arvutamist aastatel 2008–2019. Kui Poola võitleb oma negatiivse kaubandusbilansiga, sai rahvusvahelisest kaubandusest Tšehhi majanduse edutegur, mis lõikab positiivse kasu kasumit kaubanduse bilanss süstemaatiliselt (joonis 4).
Joonis 3. Kaubanduse avatus Tšehhis ja Poolas 2008-2019
Allikas: Calculated with Eurostat data.
Joonis 4. Tšehhi ja Poola kaubandusbilansi (miljonites eurodes) kumulatiivne summa aastatel 2008–2019 
Allikas: Calculated with Eurostat data
