Euroopa Liit (EL) on maailma kõige arenenum piirkondliku koostöö ja integratsiooni mudel. Kaupade vaba liikumine ja vahetamine oli üks peamisi põhjusi Euroopa Liidu loomisel. EL on liikunud tolliliidust ühtse turu ja üheksateistkümne riigi euroalana. Euroopa riigid on piirkondliku kogukonna loomiseks vajalikke samme järginud järk-järgult, näiteks vabakaubanduspiirkond, tolliliit, ühtne turg, ühisraha, ühine passipiirkond ja ühine välispoliitika.5 Praegu on Euroopa integratsiooniprotsess kasvatanud Euroopa majanduse tasemeni, kus see hõlmab peaaegu kogu mandrit, kuhu on nüüdseks kuulunud 27 riiki. Sellel integreeritud turul on mitu poliitikat ühtlustatud või üle viidud Euroopa tasandile. Euroopa ühise konkurentsipoliitika kehtestamine võimaldas liikmesriikide vahel ausat konkurentsi. Seda turuolukorda arvestades saavad Euroopa Liidu turu ettevõtted konkureerida oma tegelike suhteliste eeliste alusel, ilma et neid kaitstaks diskrimineerivate kaubandustõketega.6
Tegelikult on ELil üks tugevamaid konkurentsipoliitika süsteeme kogu maailmas. ELi konkurentsipoliitika eesmärk on tagada ühtse turu korrektne toimimine. Sisuliselt tagab see ettevõtetele võimaluse konkureerida kõigi liikmesriikide turgudel võrdsetel tingimustel. Euroopa konkurentsieeskirjad on kehtestatud peamiselt konkurentsi kaitsmiseks, turumoonutuste ennetamiseks ja turuosaliste õigluse tagamiseks. Raamistik püüab tagada, et valitsused ja ettevõtted järgiksid ELi õiglase konkurentsi eeskirju, pakkudes samal ajal piisavalt ruumi uuendustegevuseks, ühtsete siseturu standardite ja väikeettevõtete arendamiseks. ELi konkurentsieeskirju kohaldatakse ka väljaspool liitu sõlmitud lepingute suhtes, kui neil on mõju siseturul. ELi konkurentsiõigus kehtib nii kõigi liikmesriikide kui ka teiste Euroopa Majanduspiirkonna moodustavate riikide: Islandi, Liechtensteini ja Norra suhtes. Poliitika kehtib ka ühtsel turul tegutsevate kolmandate riikide ettevõtete suhtes.7
ELi ühise kaubanduspoliitika ja tariifide kehtestamine võimaldab riikide vahel koostööd. ELi ühtne turg on loodud ühe majandusüksusena ja rahvusvahelised kaubanduslepingud on ELi peamine välispoliitika.8 EL aitab oma liikmetel end kaitsta oma väliste kaubanduspartnerite valitsevate majandusvolituste eest ning jätkab turgude avamist väljaspool Euroopat kasvava protektsionismi keskel.9 ELi turulepääsu poliitika aitab parandada Euroopa ettevõtete eksporditingimusi kogu maailmas ja tagada, et nende kaubanduspartnerid järgiksid rahvusvahelisi kaubanduseeskirju. EL rakendab oma õigusi rahvusvaheliste kaubanduseeskirjade kohaselt koos ELi kaubanduslepingutega partnerriikidega. EL kasutab ka kaubanduse kaitsevahendeid, et peatada kunstlikult odavate kaupade impordi üleujutus ELi turule, ja kehtestab täiendavad imporditollid, et konkurents oleks aus. Komisjon peab kaubanduspartneritega läbirääkimisi intellektuaalomandi standardite tõstmiseks kolmandates riikides, ELi ettevõtete intellektuaalse omandi kaitsmiseks ning võltsitud ja piraattoodete ja -teenustega kauplemise peatamiseks.10 Viimases kaubandustõkete aruandes on toodud näited ELi toetavatest meetmetest aastal 2019, näiteks järgmised:11
- Veiseliha eksportijad Prantsusmaalt, Iirimaalt ja Madalmaadest said taas juurdepääsu Hiinale, Iirimaa ja Horvaatia tootjad taastasid juurdepääsu Jaapanile ning Hollandi sealihatootjad saavad eksportida ka Mehhikosse.
- Poola imiku piimapulbri tootjad saavad uuesti eksportida Egiptusesse (kontrollige üksikasjalikult juhtumi üksikasju EÜ saidil).12
- Belgia pirnitootjad said taas juurdepääsu Mehhiko turule.
Prantsuse majandusanalüüsi nõukogu hinnangul on Euroopa konkurentsipoliitika oma praeguste eesmärkide: investeeringute, tootlikkuse ja ostujõu edendamisel üsna edukas.13 Euroopa Parlamendi tellitud varasem uuring on tõestanud, et monopolidevastane poliitika, ühinemiste kontroll, riigiabi kontroll ja liberaliseerimine aitasid märkimisväärselt kaasa Euroopa majanduskasvule. Leiti, et tõhus konkurents on tõhusa siseturu tõukejõud, mis tagab majanduskasvu ja töökohti. Seetõttu toetab komisjon kindlalt oma pikaajalist seisukohta, et konkurentsivõimet parandatakse tänu ettevõtetele kokkupuutele teenetepõhise konkurentsiga, mis peab olema avatud ja toimuma võrdsetel tingimustel.14
