- Makromajandus: makromajandus on majandusteooria rida, mis selle asemel, et läheneda probleemidele individuaalsest vaatenurgast, kaalub neid, pidades majandust majandussuhete kogumiks või teisisõnu osade liitmiseks. Seega, kui me räägime rahvusriigi majandusest ja kõige olulisematest küsimustest, mida saab majanduse kogutalitluse osas hallata: täistööhõive, majanduskasv, hinnastabiilsus ja õiglane üürijaotus.
- Uusklassikaline mudel: Uusklassikaline mudel põhineb hüpoteesil, et majandus saavutab automaatselt täieliku tööhõive ja seetõttu on kogu pakkumine fikseeritud teatud koguses, mis on hindadele täiesti elastne. Lisaks kehtestatakse sellega, et hinnad on täiesti paindlikud, et nad saaksid vajaduse korral tõusta või langeda, et automaatselt parandada ebavõrdsust, mis võib tekkida pakkumise ja pakkumise vahel. Nendes tingimustes lükatakse nõudluse kaudu sekkumine tagasi, kuna see tooks kaasa ainult hinnatõusu.
- Keynesi mudel: Keynesi mudel põhineb kaalutlusel, et hinnad on väga jäigad, seega ei saa nad iseenesest tasakaalu tagada. Seetõttu võib tekkida tasakaal tööpuudusega. Kui viimane juhtub, on kasulik sissetuleku ja tööhõive saavutamiseks pöörduda nõudluse kasvu poole.
- Koondnõudlus: kogunõudlus on makromajanduslik näitaja kogu majanduses toodetud valmistoodete ja teenuste nõudluse kogumahust. Kogunõudlust väljendatakse nende kaupade ja teenuste eest vahetatud rahasummana kindla hinnataseme ja ajahetke korral. Teisisõnu on see kogutarbimise, investeeringute ja riiklike kulutuste summa.
- Kogupakkumine: Kogupakkumine on kaupade ja teenuste toodangu kogus, mida kogu majanduse ettevõtted on nõus olemasolevate hindade erineval tasemel turule tooma. Kogupakkumist mõjutavad paljud tegurid: majanduslikult aktiivse elanikkonna kättesaadavus, aktsiakapital ja tehnoloogia. Kõik need tegurid, kui need on kokku liidetud, määravad majanduse tootmise taseme.
- Inflatsioon: Inflatsioon või teisisõnu hindade ebastabiilsus on rahva majanduse väga negatiivsete häirete üks põhjusi. Inflatsiooniga võitlemine ning majanduskasvu ja tööhõive mõjutamata jätmine on lahendamata probleem. Traditsiooniliselt on inflatsioonil olnud kolm peamist seletust: nõudlusepoolne surumine, mis tekib liigse kulutamissurve tõttu; kulude surumine, surve, mis tuleneb kuludest, peamiselt palkadest; ja struktuurne inflatsioon, mis seletab hinnatõusu, mis on osa majandussüsteemi üldisest olemusest.
- Protsükliline ja antitsükliline poliitika: need viitavad valitsuse rakendatud strateegiale, mis on positiivselt (protsükliline) või negatiivselt (antitsükliline) korrelatsioonis sisemajanduse kogutoodangu (SKP) majandustsükli kõikumistega. Protsükliline eelarvepoliitika toimub siis, kui valitsused otsustavad majanduskasvu ajal suurendada riiklikke kulutusi ja vähendada makse, majanduslanguse ajal aga kulutusi vähendada ja makse tõsta. Vastutsükliline eelarvepoliitika toimib seevastu buumiperioodil kulutuste vähendamise ja maksude tõstmisega inflatsiooni ja võla kontrollimiseks ning majanduslanguse ajal kulutuste suurendamise ja maksude kärpimisega, et tekitada nõudlust, mis võib majanduslikku buumi ju
