Õppematerjali „Majanduskasv ja jätkusuutlik areng“ teoreetilise osa paremaks mõistmiseks, seostamiseks tegelikkuse ja juba olemasolevate teadmistega on soovitatav teostada paralleelselt teoreetilise osa lugemisega ka allpool kirjeldatud harjutused. Aktiivõppe eesmärk on areneda iseseisvaks mõtlejaks ja ennastjuhtivaks õppijaks.
Õpetaja ülesanne aktiivõppeprotsessis on luua soodne keskkond, mis võimaldab igal õppijal saavutada oma võimetekohase maksimaalse arengu. Puuduvad konkreetsed juhised, kuidas iseseisvat mõtlemist saavutada, kuid on teatud tingimused, mis soodustavad iseseisvat mõtlemist. Need on: aeg, tolerantne õhkkond, ideede ja arvamuste mitmekesisuse tunnustamine, aktiivne osalemine, riskide võtmine, austus ja väärtused. Õpetaja ülesanne on luua need tingimused õppeprotsessis.
Iseseisev mõtlemine võtab aega, sest esmalt on vaja selgeks teha, mis uue materjali kohta juba teatakse; leidke selle väljendamiseks sõnu ja kutsuge esile arutelu. Ilma diskussioonita pole võimalik saada tagasisidet, mis viiks mõttearengule ja edasimõtlemisele. Alltoodud harjutustele antakse minimaalne aruteluaeg. Õpetaja võib vajadusel arutelu aega pikendada.
Mitte alati ja mitte kõik õppijad ei julge ega taha oma mõtteid väljendada. Õpetajalt oodatakse sageli “õiget vastust”, isegi kui “õiget vastust” pole. Õpetaja ülesanne on luua tolerantne, toetav ja loov õhkkond ülesande eesmärgiga seotud aruteluks. See tähendab, et õppijatel on julgust ja soovi luua, esitleda ja arendada oma ideid ja kontseptsioone. Iseseisvas mõtlemises on aktiivne osalemine ülioluline. Kui õppijad mõistavad, et nende mõtlemist tunnustatakse, osalevad nad aktiivsemalt. Samas on õpetaja ülesanne teha õppijatele selgeks, et oma mõtete väljendamine ei tähenda, et neil lastakse olla labane või kohatu. Õpetaja saab kasutada allolevaid harjutusi nii aktiivõppeks kui ka ise harjutusi koostada. Kui õpetaja näeb, et rühmas arutelu ei toimu või toimub arutelu, mis ei ole ülesande teemaga seotud, siis peab ta rühmaarutelu konkreetsete küsimustega suunama.
Õppijad usuvad sageli, et arutelud peavad viima “õige vastuseni”. Õpetaja ülesanne on luua klassis arvamuste ja ideede paljusust soodustav õhkkond, mis on aluseks iseseisvale mõtlemisele. Vabamõtlemine võib olla riskantne, sest arutelus esile kerkivad ideed võivad veidral või lausa vastuolulisel moel põimuda. Siin on oluline õpetaja selgitus, et see on loomulik. Õpetaja ega kaasõppijad ei tohiks arutelude ajal teha hindavaid kommentaare. See takistab edasist arutelu. Kui õppijad mõistavad, et nende vaateid hinnatakse ja õpetaja austab nende arvamust, reageerivad nad tavaliselt suurema vastutustunde ja hoolivusega.
Kui õpiülesanded ei ole õppijale kättesaadavad või ei paku piisavat väljakutset, ei too see kaasa õppija arengut. Kui õppimine pakub ühelt poolt õppijale väljakutset oma võimete proovile panemiseks ja teisalt kindlustunde, et õppimine on jõukohane, on loodud eeldused õppija maksimaalseks arenguks. Järelikult tuleks allpool kirjeldatud harjutusi kasutada loovalt – kohandatuna õppijate võimetele.
Harjutustes on kirjas, millistes rühmades neid sooritada võiks. Kui aga õppimine toimub individuaalselt, saab kõiki neid harjutusi teha üksi.
