3. Jätkusuutlik areng

1987. aastal andis ÜRO keskkonna- ja arengukomitee välja aruande inimkonna tuleviku kohta. Selles aruandes kirjeldati esimest korda jätkusuutliku arengu kontseptsiooni. Jätkusuutlik areng on defineeritud kui tasakaalustatud areng, mis vastab praeguse põlvkonna vajadustele ja püüdlustele, kahjustamata seejuures tulevaste põlvkondade analoogseid huve. Ülemaailmset tähelepanu pälvinud kontseptsiooni esitleti 1992. aasta Rio de Janeiro keskkonna- ja arengukonverentsil ning 193 riiki kiitis selle majandusarengu idee heaks.³⁰

Ühiskonna säästev areng on inimkeskne ehk eesmärgipäraselt suunatud areng, mis tagab sotsiaalse õigluse ja inimeste elukvaliteedi paranemise vastavalt loodusvarade olemusele ja ökosüsteemide talutavusele. Selle põhjal on välja pakutud tugeva ja nõrga jätkusuutlikkuse kontseptsioon (vt joonis 4). 

Kui probleeme lahendatakse lähtuvalt looduse poolt pakutavate ressursside ja teenuste tehnoloogilisest asendamisest, siis peetakse seda nõrgaks jätkusuutlikuseks. Nõrk jätkusuutlikkus põhineb ideel, et toodetud kapital võib asendada looduskapitali. Nõrka jätkusuutlikkust toetab idee, et seni, kuni looduskapitalist tehakse midagi samaväärse kapitaliväärtusega, saab seda kasutada ilma piiranguteta. See jätkusuutlikkuse vaade ei võta arvesse, et mõnda teenust ei saa asendada, nt. mida me teeme, kui osoonikihti enam pole?³¹

Joonis 4. Nõrk ja tugev jätkusuutlikkus.³²

Tugev jätkusuutlikkus on jätkusuutlikkuse lähenemisviis, mis väidab, et olemasolevat looduskapitali ei saa dubleerida ega asendada. Sellisena tuleks seda kaitsta, säilitada ja tõhustada, et ka edaspidi looduskapitali eeliseid saada. Lisaks tuleb jätkusuutliku arengu sihiks seadmisel arvesse võtta sotsiaalseid elemente.

Tugev jätkusuutlikkus põhineb järgmistel põhimõtetel:³³

• Inimtegevuse ulatust peaks piirama planeedi tegelik kandevõime.
• Tehnoloogiline areng peaks keskenduma ressursside kasutamise tõhustamisele.
• Taastuvat looduskapitali tuleks säästvalt majandada, koristades raiet, mis ei ületa taastumiskiirust ja hoides jäätmetekke tasemel, mis ei ületa keskkonna taastuvenergia assimilatsioonivõimet.
• Taastumatuid loodusvarasid ei tohiks kasutada kiiremini kui taastuvate asendusainete loomise kiirus.

Lääne tsivilisatsiooni elatustase on viimastel aastakümnetel hüppeliselt tõusnud, kuid seda soodustanud tarbimisühiskonna mudel on süvendanud ebavõrdsust teistes riikides ja kogukondades ning tekitanud kahju loodusele üle maailma. Olukorra muutmiseks võtsid ÜRO Peaassamblee 193 riiki 25. septembril 2015 vastu Agenda 2030, mis koosneb 17 säästva arengu eesmärgist (SDG). Iga eesmärgi jaoks pakutakse välja 8–12 konkreetset eesmärki koos indikaatoritega, mida kasutatakse eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude mõõtmiseks. Aasta, milleks eesmärgid tuleb saavutada, jääb vahemikku 2020–2030, kuid mõne eesmärgi puhul ei ole lõppkuupäeva antud.³⁴

Selle laiaulatusliku eesmärkide kogumi eesmärk on lõpetada vaesus, kaitsta planeeti ja tagada kõigile heaolu. Kestliku arengu eesmärgid seavad teravas valguses mõned pealtnäha lahendamatud väljakutsed, millega maailm silmitsi seisab, sealhulgas haridus, tervishoid, vaesus, kliimamuutused ja sooline lõhe. Joonisel 5 olevad piktogrammid näitavad säästva arengu valdkondi ja eesmärke, mida saavutada. 

Joonis 5. Järkusuutliku arengu valdkonnad ja eesmärgid kuni aastani 2030.³⁵

ÜRO säästva arengu eesmärgid (SDG) aastaks 2030 on järgmised³⁶:

1. Likvideerige vaesus kõikjal ja mis tahes kujul.
2. Likvideerida näljahäda, saavutada toiduainete piisavus ja parem toitumine ning toetada säästvat põllumajandust.
3. Tagada hea tervis ja heaolu kõigile vanuserühmadele.
4. Tagada kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ja elukestva õppe võimalused kõigile.
5. Saavutada sooline võrdõiguslikkus ning suurendada naiste ja tüdrukute mõjuvõimu.
6. Tagada kõigile joogivesi, kanalisatsioon ja veevarude säästev majandamine.
7. Tagada taskukohane, usaldusväärne, jätkusuutlik ja tipptasemel energia kõigile.
8. Toetada säästvat, kaasavat ja jätkusuutlikku majandusarengut ning tagada kõigile inimväärne töö.
9. Ehitage üles vastupidav infrastruktuur, toetage kaasavat ja jätkusuutlikku industrialiseerimist ja innovatsiooni.
10. Vähendada ebavõrdsust nii riikide sees kui ka nende vahel.
11. Muutke linnad ja asulad kaasavaks, turvaliseks, vastupidavaks ja jätkusuutlikuks.
12. Tagada jätkusuutlik tarbimine ja tootmine.
13. Rakendada kiiresti meetmeid kliimamuutuste ja selle mõjude vastu võitlemiseks.
14. Kaitsta ja muuta ookeanide, merede ja mere elusressursside kasutamine säästvaks, et saavutada säästev areng.
15. Kaitsta ja taastada maismaaökosüsteeme ning edendada nende säästvat kasutamist; majandada metsi säästvalt, võidelda kõrbestumise vastu, peatada ja pöörata tagasi mulla degradeerumine ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine.
16. Toetada rahumeelset ja kaasavat ühiskonda säästva arengu saavutamiseks; pakkuda õiglust kõigile ning luua tõhusaid, vastutustundlikke ja kaasavaid institutsioone kõigil tasanditel.
17. Tugevdada tegevuskava elluviimise meetodeid ja taaselustada ülemaailmset säästva arengu partnerlust.

Globaalse jätkusuutliku arengu tegevuskava läbiv eesmärk on kaotada vaesus kõikjal ning tagada kõigile inimväärne ja hea elukvaliteet, austades samas looduskeskkonna võimalusi. Tegevuskava eesmärgid keskenduvad majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase olukorra parandamisele. Eesmärgid kehtivad kõikidele riikidele ja nõuavad valitsuste, valitsusvälise sektori ja majandussektori panust.Ükski mõistlik inimene ei pea ühtegi SDG-d oma olemuselt taunitavaks. Meie kaasaegses, omavahel seotud ja globaalses ühiskonnas peaksime hoolitsema selle eest, et lahendada kõikvõimalikud majanduskasvu vaevavad probleemid ja mitte seada ohtu inimkonna pidev areng.³⁷