Ülevaade
Võtmesõnad: Majanduskasv, majandusareng, kasvu piirangud, lineaarne majandus, ringmajandus, lahtisidumine, jätkusuutlik areng, jätkusuutliku arengu eesmärgid.
Lühike versioon
Kõik riigid jälgivad oma majandust väga hoolikalt. Turumajandussüsteemis eeldatakse majanduse pidevat kasvu. Vaatamata ootustele algas Maailmapanga hinnangul majanduskasvu aeglustumine 1960. aastatel. Selle info põhjal hakkasid Rooma Klubi liikmed kahtlema, kas lõputu majanduskasv on üldse võimalik. 1970. aastate alguses töötasid Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi teadlased Rooma Klubi tellimusel välja majanduskasvu mudeli, mis vaatles muutusi viies majanduskasvu määravas teguris (rahvaarv, põllumajandustoodang, loodusvarad, tööstustoodang ja saaste), analüüsides minevikus toimunud globaalseid arenguid ja prognoosides muutusi aastani 2100. Analüüsi tulemusena jõuti järeldusele, et ülaltoodud ressursside kasutamine on inimkonna ajaloo jooksul hüppeliselt kasvanud. Inimeste arv, põllumaa pindala, kaevandatavate maavarade hulk ja ka majandus tervikuna ei saa piiratud planeedil Maa lõputult kasvada. Selle uuringu 40. aastapäeva tähistamiseks 2012. aastal avaldatud aruanne kinnitas, et maailmamajandus on siiani järginud igas aspektis prognoositud kasvutrendi. Need uuringud näitasid selgelt, et sajandeid kasutatud lineaarne majandusmudel ei ole jätkusuutlik ning majanduskasv tuleb lahti siduda loodusvarade kasutamisest. Aga milline võiks uus majandusmudel välja näha?
Alates 1980. aastate teisel poolel esitles Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) harmoonilise majandusliku, keskkonna- ja sotsiaalse arengu ehk jätkusuutliku arengu ideed. Jätkusuutlik areng on defineeritud kui tasakaalustatud areng, mis vastab praeguse põlvkonna vajadustele ja püüdlustele, kahjustamata seejuures tulevaste põlvkondade analoogseid huve. See kontseptsioon, mida esitleti 1992. aasta Rio de Janeiro keskkonna- ja arengukonverentsil, äratas ülemaailmset tähelepanu ja 193 riiki kiitsid selle heaks. Jätkusuutlikku arengut on peetud protsessiks, mis lahutab majanduskasvu loodusvarade kasutamisest ning, mille eesmärgiks on rahva, piirkonna, kohaliku kogukonna või üksikisiku majanduslik heaolu ja elukvaliteet. See protsess annab vastuse ka küsimusele: milline võiks uus majandusmudel välja näha?
2015. aastal võtsid 193 ÜRO Peaassamblee riiki vastu Agenda 2030, mis koosneb 17 jätkusuutliku arengu eesmärgist (SDG). Agenda 2030 on terviklik tegevuskava igas valdkonnas – nii sotsiaalses, majanduslikus kui ka keskkonnakaitses. SDG universaalne olemus eeldab põhjalikku mõtteviisi muutust, kuidas me arengut mõistame: keskendumine peamiselt vaeste riikide vajadustele, rõhutades kõikide riikide heaolu ja jätkusuutlikkust. Maailma suunamine jätkusuutlikule ja vastupidavale arenguteele nõuab julgeid ja ümberkujundavaid samme, mida toetavad uued tööriistad, uued andmed, uued tööviisid ja uued ressursid.1
Koolitusmaterjali eesmärk on juhtida õpilaste tähelepanu sellele, et klassikaline pideva majanduskasvu ideel põhinev turumajandus meid tõenäoliselt ühiskonna heaolu suurendamise eesmärgile lähemale ei vii. Materjal tutvustab majanduskasvu ideed ja selgitab majanduskasvu juhtivaid tegureid; antakse ülevaade raportist, milles teadlased järeldavad, et piiratud planeedil Maa on piiramatu majanduskasv võimatu; annab ülevaate majandusarengu ja jätkusuutliku arengu mõistest; ning tutvustab Agenda 2030 ja jätkusuutliku arengu eesmärke. ÜRO liikmesriigid kiitsid kestliku arengu eesmärgid heaks 2015. aastal, mis tähendab, et tegevused nende eesmärkide saavutamiseks on toimunud juba viimased 7 aastat. Siin koolitusel otsime tõendeid selle kohta, et meie riik töötab jätkusuutliku arengu eesmärkide saavutamise nimel.
