Teadusväljaande “Our World in Data” direktor Max Roser (2021) on oma artiklis selgitanud, et majanduskasvu edenedes on alanud globaalse vaesuse vähendamise ajalugu. Tema hinnangul on viimased kaks sajandit olnud inimkonna ajaloos esimesed, mil ühiskonnad on saavutanud jätkusuutliku majanduskasvu ja globaalse vaesuse vähendamine on olnud ajaloo üks olulisemaid saavutusi. Sellest hoolimata elab 62% maailma elanikkonnast vähem kui 10 dollariga päevas ja 86% vähem kui 30 dollariga päevas. Ülaltoodud faktidest võib järeldada, et jätkuv majanduskasv on vaesuse vähendamise viis. ÜRO majandus- ja sotsiaalosakond selgitab, et ülemaailmne tarbimine ja tootmine (maailmamajanduse liikumapanev jõud) toetuvad looduskeskkonna ja ressursside kasutamisele viisil, millel on planeedile jätkuvalt hävitav mõju. Viimase sajandi majandusliku ja sotsiaalse progressiga on kaasnenud keskkonnaseisundi halvenemine, mis seab ohtu süsteemid, millest sõltub meie ellujäämine.2
Kas on võimalik nautida nii majanduskasvu kui ka keskkonnasäästlikkust? 2001. aastal OECD keskkonnaministrite poolt vastu võetud OECD 21. sajandi esimese kümnendi keskkonnastrateegia üks peamisi eesmärke on keskkonnasurve lahtisidumine majanduskasvust. Lahtisidumist võib määratleda kui majanduskasvu tekitamiseks kasutatavate ressursside hulga vähendamist, vähendades samal ajal keskkonnaseisundi halvenemist ja ökoloogilist nappust. 2014. aastal viis ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP) läbi uuringu tehnoloogiliste võimaluste kohta, kuidas kiirendada lahtisidumist ning saada ressursside tootlikkuse kasvust tulenevat keskkonna- ja majanduslikku kasu. Uuringus jõuti järeldusele, et praegustel jätkusuutmatutel ressursikasutuse mustritel põhineva maailmamajanduse jätkumine ei ole tulevikus võimalik. Tulemused on juba nähtavad kolmes valdkonnas: ressursihindade tõus, hindade suurenenud volatiilsus ja keskkonnasüsteemide häired. Ressursikasutuse keskkonnamõjud toovad kaasa potentsiaalselt pöördumatuid muutusi maailma ökosüsteemides, millel on otsene mõju inimestele ja majandusele (näiteks tervisekahjustused, veepuudus, kalavarude kadu, suurenenud tormikahjustused). Kuid nendele hirmutavatele mustritele on alternatiive. Paljud lahtisidumise tehnoloogiad ja tehnikad, mis suurendavad ressursside tootlikkust, on juba saadaval.3
See aruanne näitas, et suur osa lahtisidumise saavutamiseks vajalikust poliitikakujunduse „oskusteabest” on olemas nii seadusandluses, stiimulisüsteemides kui ka institutsionaalses reformis. Paljud riigid on proovinud neid heade tulemustega, julgustades teisi õppima ning vajaduse korral selliseid tavasid ja edusamme kordama ja laiendama.4
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) egiidi all on välja töötatud jätkusuutliku arengu kava, Agenda 2030. See sisaldab 17 jätkusuutliku arengu eesmärki (SDG), sealhulgas 169 täpsustatud eesmärki globaalse majanduse ja ühiskonna arendamiseks, tasakaalus keskkonnaga. Arengukava lõppeesmärk on lõpetada vaesus, kaitsta planeeti ja tagada kõigile heaolu. Nende eesmärkide saavutamine hõlmab, kuid mitte ainult, lahtisidumist, üleminekut lineaarselt majanduselt ringmajandusele ja palju muud, mis ei ole majanduskasvu näitajatega mõõdetav.
Koolitusmaterjali eesmärk on juhtida õpilaste tähelepanu tõsiasjale, et klassikaline turumajandus, mis põhineb pideva majanduskasvu ideel, ei vii meid tõenäoliselt ühiskonna heaolu suurendamise eesmärgile lähemale. See materjal tutvustab majanduskasvu ideed ja selgitab majanduskasvu juhtivaid tegureid; vaadatakse läbi uuringuaruanne, milles teadlased järeldavad, et piiratud planeedil Maa on piiramatu majanduskasv võimatu; siin antakse ülevaade majandusarengu ja jätkusuutliku arengu kontseptsioonidest; antakse ülevaade Agenda 2030 ja jätkusuutliku arengu eesmärkidest. 2015. aastal kiitsid ÜRO liikmesriigid jätkusuutliku arengu eesmärgid heaks, mis tähendab, et tegevusi nende eesmärkide saavutamiseks on tehtud juba viimased 7 aastat. Koolitusel otsime tõendeid, et meie riik töötab jätkusuutliku arengu eesmärkide saavutamise nimel.
