Agenda 2030 kriitikud on nimetanud seda ilusa visiooniga “mulliks”, mille suunas ükski riik reaalseid samme ei astu. Agenda 2030 idee pooldajad on tunnistanud, et need on visandid, mis näitavad vajalikku suunda, mitte otsest teed ülemaailmsete probleemide par excellence lahendamisele. Väljatoodud eesmärgid loovad struktuurse tausta paljudele sotsiaalsetele algatustele ja sotsiaalse närviga ettevõtetele. Pealegi pakuvad nad motiveerivat loosungit, mis sunnib riike võtma vastutust säästva arengu eest ja näitama tulemusi. See on meeldejääv kaader, mis aitab kodanike tähelepanu köita.38
Lerch (2010) ja Hopkins jõudsid järeldusele, et pideva majanduskasvu tingimustes ei ole võimalik keskkonnaseisundit säilitada. Lerchi sõnul peaksime valmistuma muutusteks – ühiskonda tuleks ümber korraldada nii, et oleksime valmis üle elama kliimamuutuste vapustusi ja ressursside ammendumist. Hopkins näeb lahendust kogukonnapõhistes lähenemistes: kohalik põllumajandus (ka linnades); kogukonnale kuuluv energiavõrk ja võimalusel alternatiivne kohalik raha.
“Planetary Project” võtab kokku kogu kriitika jätkusuutliku arengu kontseptsiooni ja selle eesmärkide kohta:39
- Jätkusuutliku arengu mõiste on vale ja selle kontseptsiooni sisemine loogika on vastuoluline.
- Mõiste on liiga kitsas ja märgib globaalseid probleeme ainult keskkonna kontekstis. Seega arvatakse, et ainult keskkonnaprobleemid hõlmavad kogu jätkusuutliku arengu strateegiat.
- Jätkusuutliku arengu sidusa kontseptsiooni puudumine koos mitme kontseptsiooni definitsiooniga põhjustab olulisi raskusi rakendamisel.
- Jätkusuutliku arengu kontseptsiooni selektiivsus, selle algne elitaarsus ja imperialistlik iseloom tulevad kasuks ainult teatud osale inimkonnast, mitte kõigile inimestele.
- Jätkusuutliku arengu kontseptsioonis kasutatavad meetodid on vaieldavad. Kasvupiiride uuringus kasutatud ekstrapoleeritud modelleerimine ei saa olla lõplik: tuleb mõista, et modelleerimisel põhinevad ennustused realiseeruvad ainult siis, kui kõik selle eeldused realiseeruvad. Mudeli esialgseid parameetreid tuleks hetkeolukorrast lähtuvalt pidevalt uuendada.
- SDG-d mõistetakse täiesti erinevalt. See tuleneb uut tsivilisatsioonimudelit rakendavate osalejate kultuurilisest, sotsiaalsest ja poliitilisest taustast ning inimeste erinevast maailmavaatest. Säästva arengu kontseptsiooni suurim eesmärk on kahtlemata luua õiglane ja tasakaalustatud maailm. Sellegipoolest tuleb meeles pidada, et erinevad riigid, teadlased ja poliitikud tõlgendavad õiglust ja tasakaalu erinevalt. Iseenesest on inimkonna ja üksikute riikide valmisolek globaalseks integratsiooniks, mis nõuab nende poliitiliste ja majanduslike süsteemide suurt ümberkujundamist, üsna vastuoluline.
Nii jätkusuutliku arengu kontseptsiooni vastased kui ka pooldajad on veendunud, et üleminek sellele arenguteele nõuab praeguse tsivilisatsiooni dramaatilist ümberkujundamist. Ümberkujundamise keskmes on kõigi peamiste inimtegevuste muutmine jätkusuutlikuks. Eelkõige tähendab see süsivesinike energiamajandusest loobumist ja üleminekut alternatiivsetele energiaallikatele. See tehnoloogiline areng peab olema ka sotsiaalselt vastuvõetav. Siiski ei ütle jätkusuutliku arengu kontseptsioon midagi rahastamisallikate ega selle rakendamise mehhanismide kohta. Igatahes pole meil maailma päästmiseks palju aega, seega peaksime lõpetama loosungite loomise ja võtma reaalseid meetmeid.
