1.6 Strateegiad majanduse muutmiseks “tuleviku ssobivaks”

Ilmselt ei ole tavapärane kasutamine tavaline. Kuidas peaks aga välja nägema üleminek kliimasõbralikule ja jätkusuutlikule majandusele? Järgmised ideaaltüüpilised strateegiad erinevad oma põhieelduste ja lähenemisviiside poolest.

Turuliberaalne strateegia, mis põhineb nii uusklassikalistel kui ka Friedrich von Hayeki ideedel, näeb turgu kui institutsiooni, mis ühendab individuaalset tegevust ja sotsiaalhoolekannet. Seda esindab “nähtamatu käe” kujutis, mis tähistab tegevust, mis viib tahtmatult sotsiaalse optimumini. See reguleerib pakkumist ja nõudlust turumehhanismi abil. Seega teenib oma huvide järgimine teoreetiliselt ühist hüve paremini kui mis tahes majanduse kavandamine. Riiki nähakse sunniaparaadina, mille mõju konkreetsele majandustegevusele tuleb minimeerida. Vaba turumajandus ja vabakaubandus on säästva majandustegevuse parimad eeldused. Toimiva turu- ja omandisüsteemi olemasolul võib usaldada, et eelseisev ümberkujundamine õnnestub turuprotsesside abil spontaanselt. Turuliberaalse poliitika ülesanne on tagada ainult asjakohane õiguslik raamistik. Selle mudeli piires ulatub spekter libertaristlikest positsioonidest, mis püüavad minimeerida riigi sekkumist (Hayeki traditsiooni järgi), kuni uusklassitsistlike positsioonideni, mis otsustavad parandada turutõrkeid (näiteks süsiniku (CO2) maksu kaudu). Turutõrkeid saab vältida, kui ökoloogilistele kaupadele, nagu hea õhu ja vee kvaliteet, antakse hind, kuna seeläbi kasutatakse optimaalselt nappe ressursse ja tootmistegureid. Sellega seotud turgude laienemine toob kaasa üha enamate eluvaldkondade kaubaks muutumise, millel varem hinda ei olnud.

Sotsiaal-ökoloogilise ümberkujundamise strateegia tuleneb tänapäeva tohututest keskkonnaprobleemidest. See on inspireeritud Karl Polanyist, erinevatest sotsiaalmajanduslikest teooriatest, sotsiaal-ökoloogiliste transformatsioonide uuringutest ja osaliselt ka Keynesist. Selle strateegia kohaselt on vaja põhjalikku ümberkujundamist, mis avab uusi teid jätkusuutliku ja õiglase majanduse poole. Selle strateegia piires ulatub spektrit pragmaatilistest radikaalsetest sotsiaal-ökoloogilise ümberkujundamise ideedest. Pragmaatiline seisukoht on näiteks Saksamaa globaalsete muutuste nõuandekomisjoni (WBGU) seisukoht, mis pakub välja uue ülemaailmse sotsiaalse lepingu jätkusuutliku ülemaailmse majanduskorra jaoks. See lähenemine ökoloogilisele moderniseerimisele ühendab sotsiaalseid ja süsteemseid uuendusi. Tugev avalik sektor, hea avalik tehnoloogia- ja innovatsioonipoliitika ning avalik infrastruktuur loovad koos võimalused „kujunduse järgi ümberkujundamiseks“. Majanduskasv on endiselt oluline jaotuskonfliktide lahendamiseks üha suurema “koogi” jagamise kaudu. Majandusliku, sotsiaalse ja ökoloogilise jätkusuutlikkuse saab saavutada, eraldades majanduskasvu ressursside tarbimisest ja heitkogustest.

Muuhulgas nõuab kasvuliikumine radikaalset sotsiaal-ökoloogilist transformatsiooni. Selles rõhutatakse kahte peamist jätkusuutlikkuse takistust, mis tuleb ületada: kasvuperspektiiv ja kalduvus kaubastada kõiki inimelusid. Kuna absoluutset lahtisidumist ei toimu, ei ole see seetõttu otstarbekas strateegia vajalike materjalide ja heitkoguste radikaalseks vähendamiseks. Materiaalse heaolu ja tarbimise kasvu asemel tuleks keskenduda inimeste heaolu ja piisavuse kasvule. Seetõttu on vaja dekodifitseerimist, kuna paljud piirkonnad ei sobi turul kaubana kaubeldavaks. Kui kõigile pakutakse hea elu põhialuseid, alates värskest õhust ja veest kuni hea hariduse, rahvatervise ja ühistranspordini, mitte turgudel kaubelduna, sõltub heaolu vähem (kasvavast) sissetulekust ja tarbimisest. 

See on visioon põhjalikust ümberkujundamisest, mis viib tõeliselt jätkusuutliku ja õiglase majanduseni. Lähenemisviisid on poliitilised ja tuginevad tugevalt sotsiaalsetele liikumistele – näiteks tuleviku reeded -, et tekitada süsteemsete muutuste algatamiseks kodanikuühiskonna poolt survet altpoolt. See hõlmab vastupanu soovimatutele arengutele (nt pruunsöe kaevandamine), samuti säästva majandustegevuse uutele vormidele, nagu kogukondade liikumine, sotsiaalsed ettevõtjad või ühistud. Järgmises tabelis võrreldakse erinevate strateegiate põhimõtteid:

Tabel 2: Jätkusuutliku majanduse strateegiad¹¹