cropped-logo
Quiz 5 of 10

1.5 Mida tähendab jätkusuutlikkus?

Mõiste jätkusuutlikkus tuleneb algselt metsandusest; langetada tuleks ainult nii palju puid, kui see kasvab uute istandike kaudu, hoides puude populatsiooni ja saagikuse konstantsena. Nõrga ja tugeva jätkusuutlikkuse mõisted pakuvad erinevaid vastuseid küsimusele, mida tähendab jätkusuutliku varu säilitamine.

Nõrka jätkusuutlikkust rakendatakse keskkonnaökonoomikas ja see põhineb vahetatavuse põhimõttel: looduskapitali (loodusvarad) saab asendada füüsilise kapitaliga (nt masinad või materiaalne infrastruktuur) ja inimkapitaliga (nt teadmised). Keskkonna, ühiskonna ja majanduse kolm valdkonda eksisteerivad eraldi ja suhtlevad ressursside vahetamise kaudu. Füüsiline kapital sisaldub majandussfääris, inimkapital sotsiaalsfääris ja looduskapital ökoloogilises sfääris. Jätkusuutlikkus tähendab kapitali koguväärtuse (kolme kapitali liigi summa) konstantsena hoidmist ja võimaluse korral selle suurendamist. Selle vahetatavuse põhimõtte kohaselt on looduslik, füüsiline ja inimkapital võrreldav ja vastastikku asendatav, st vahetatav ühe meetme abil: raha. Selle vahetuse läbiviimiseks on vaja võrdlusmeetodeid, näiteks tasuvusanalüüsi. 

Võib luua turge, kus kaubeldakse kolme kapitali vormiga. See viib kaubaks muutumiseni, see tähendab, et tasuta kaubad, nagu õhk ja vesi, mis on kogu elu aluseks, muudetakse kaupadeks, millega saab kaubelda nagu iga muu kaup. Seetõttu ei peeta seda problemaatiliseks, kui looduskapital väheneb tänapäeval, kui piirkonnad muutuvad kõrbeks, kui samal ajal suurendatakse füüsilist kapitali, näiteks teede ehitamise teel. Vahetatavuse seisukohalt saab keskkonnakahju rahaliselt hüvitada. Lendajad saavad metsauuendusprojektidesse maksta hüvitist, mis “kompenseerib” tekitatud heitkoguseid. 

Nõrga jätkusuutlikkusega seotud põhimõiste on optimeerimine – nappide ressursside parima võimaliku jaotuse uusklassikaline kontseptsioon. Ressursside optimaalseks jaotamiseks tuleb arvestada ja arvutada välismõjusid, nn välismõjusid. Välismõjusid põhjustavad osalejad, ilma et nad sellega seotud kulusid kannaksid: näiteks kui ettevõte eraldab korstnast saastunud õhku ilma filtreid paigaldamata või hüvitist maksmata neile, keda see mõjutab. Kui välismõjud ei sisaldu hinnas, ei vasta turuoptimum sotsiaalsele optimumile, mille tulemuseks on valede hinnasignaalide tõttu turutõrge. Välismõjude internaliseerimine, näiteks keskkonnakahjude rahaline hüvitamine, on nõrga jätkusuutlikkuse kontseptsioonis seega keskne majanduspoliitika vahend: “Õigete hindade” abil sisestatakse siiani väliskeskkonnast tulenevad koormused, st need sisalduvad hindades. Näiteks on saastunud vee või õhu maksud või maksud ning heitkogustega kauplemise sertifikaadid. Nõrk jätkusuutlikkus järgib põhimõtet, et saastaja maksab: kes tekitab ökoloogilisi ja sotsiaalseid kulusid, peaks need ka kandma. Mis peaks aga olema liikide väljasuremise või ökosüsteemide degradeerumise “õige” hind, pole nii selge.

Tugev jätkusuutlikkus on ökoloogilise ökonoomika arutelude keskmes ja läheb kaugemale ressursside optimaalse jaotamise arutelust. Tugev jätkusuutlikkus põhineb kinnistamise, mitte asendatavuse põhimõttel: majandus on alamsüsteem, mis on kinnistunud ühiskonnas ja biofüüsikalises sfääris. Tugev jätkusuutlikkus eeldab, et majandus- ja sotsiaalelu põhineb asendamatutel põimitud ökosüsteemidel, mida tuleb säilitada. Majandustegevus seisab silmitsi ökoloogiliste piiridega. Looduse asendatavus muud tüüpi kapitaliga on piiratud. Optimeerimise idee asemel nõuab tugev jätkusuutlikkus sotsiaal-ökoloogiliste süsteemide terviklikku ja süsteemset vaadet ning mõistlikku arutelu alternatiivide vahel. Sellest vaatenurgast lähtudes on keskkonna, sotsiaalküsimuste ja majanduse kolm valdkonda paljuski võrreldamatud, see tähendab, et see ei ole meetmega võrreldav ja seetõttu vastastikku asendamatu. Näiteks lendude kompensatsioonimaksed ei saa kunagi kompenseerida lendude heitkoguseid, kuna ökoloogia ja ökonoomsuse kahte süsteemi ei saa üksteisega korvata. Niipea kui heitmed eralduvad, avalduvad need biofüüsikalised mõjud, näiteks kasvuhooneefekt, mida nende keerukuse tõttu ei saa kunagi üks-ühele ümber pöörata. Isegi kui puud istutataks kompensatsioonina, ei seo nad CO2 nii kaua, kui atmosfääri paisatud C02 eluiga: mitu tuhat aastat.

Tugeva jätkusuutlikkuse mõistmisel ei ole loodus ressursside (kapitali) varu, vaid keeruline ökosüsteem, mis tagab inimkonnale elutähtsad funktsioonid. Loodusel on oma väärtus, sest toodetud kapitali ja looduse vahel on kvalitatiivsed erinevused: esimene on reprodutseeritav (nt saab ehitada uusi sildu), looduse hävitamine on sageli pöördumatu. “Akvaariumi kaladest saab teha kalasuppi, kuid kalasupist ei saa akvaariumi jaoks kala valmistada”.

Tugev jätkusuutlikkus põhineb ettevaatuspõhimõttel: tuleb vältida või vähendada võimalikku keskkonda kahjustavat kahju või reostust, mis võib inimestele ohtlikuks muutuda, isegi kui selle tekkimine pole 100 protsenti kindel. Seetõttu on ebakindlates olukordades vaja valitsuse keskkonnakaitset, et vältida võimalikke katastroofilisi kahjusid. Sellest lähtuvalt on vastutustundetu esitada mittetäielikke teadmisi tegevusetuse põhjenduseks, kui on oht pöördumatuks ja ohtlikuks kahjustamiseks. Muude lepingute ja määruste hulgas kehtestati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis (UNFCCC) rahvusvahelisel tasandil keskkonnakaitse ettevaatuspõhimõte. Ettevaatuspõhimõte annab õigustuse väitele, et jätkusuutlik majandustegevus peaks põhinema kliimauuringute tulemustel.

Nõrk jätkusuutlikkusTugev jätkusuutlikkus
Jätkusuutlik-kuse tähendusKapitali koguväärtuse säilitamine või suurendamineKriitiliste loodusvarade ja ökosüsteemide asendamatute varude säilitamine
PõhiideeLooduskapitali ja muude kapitaliliikide (masinad, inimkapital, raha) vahetatavusManustatus; Looduse asendatavus muud tüüpi kapitalidega on piiratud
PõhimõistedOptimeerimine (nappide ressursside parim võimalik jaotamine) Välismõjude internalisatsioon (põhimõte, et saastaja maksabVõrreldamatus (pole võrreldav mõõduga, nt rahaga); Alternatiivide arutamine Ettevaatuspõhimõte
Graafiline taasesitlus
TagajärjedKeskkonnakahju rahaline hüvitamine (hüvitise maksmine)Inimtegevusel võivad olla pöördumatud tagajärjed
Economic disciplinesKeskkonnamajandus, ressursimajandusÖkoloogiline majandus

Tabel 1 Nõrga ja tugeva jätkusuutlikkuse võrdlus10

× Chat with us! Available from 10:00 to 18:00 Available on SundayMondayTuesdayWednesdayThursdayFridaySaturday