1.4 Eluline ebavõrdsus

Eluline ebavõrdsus tähendab ebavõrdsust tervislikus seisundis ja oodatavas elueas. Fossiilkütuste kaevandamisel põhineva kapitalismi 200 aasta jooksul on oodatav eluiga tõusnud tasemeni, mis oli endistes ühiskondades mõeldamatu. Vaesed inimesed elavad tänapäeval kauem kui varasemate ühiskondade kuningad ja aadlikud. Kui praegu võib Hongkongis sündinud laps elada 84,9 aastat, siis Nigeerias sündiv laps elab vaid 54,7 aastat.²⁹ Oodatav eluiga ei erine aga suuresti mitte ainult riigiti, vaid ka riigiti erinevates sotsiaalmajanduslikes rühmades³⁰. Ressursside ebavõrdsus mõjutab tugevalt elulist ebavõrdsust, kuid sissetulek ei suuda seda täielikult seletada. Näiteks Costa Ricas on oodatav eluiga umbes 1,5 aastat pikem kui palju rikkamas USA-s³¹. Nagu näitavad Wilkinson ja Pickett, on paljud elulise ebavõrdsusega seotud näitajad, nagu rasvumine, vaimne tervis ja laste suremus, paremad võrdsemates ühiskondades. Vaadeldes arenevast kliimakriisist kõige negatiivsemalt mõjutatud maailma osi, näeme, et süsiniku (ja muu keskkonna) ebavõrdsus on sotsiaalne ebavõrdsus mitte ainult vastutuse poolel, vaid ka eluliste tagajärgede all kannatamise poolel.³² Lisaks on hiljutine koroonapandeemia paljastanud palju näiteid olulisest ebavõrdsusest, mida saab kasutada põhjalikumaks aruteluks.