Strateegia majanduse muutmiseks “tuleviku sobivaks” (tegevsued)

• Erinevad maailmavaated, erinevad poliitikad

• Mõista turu-liberaalse strateegia aluseks olevaid põhieeldusi ning sotsiaal-ökoloogilise ümberkujundamise pragmaatilist ja radikaalset strateegiat 
• Mõista, millistest arusaamadest jätkusuutlikkusest ja millistest strateegiatest teatud poliitikad lähtuvad 
• Mõista erinevate strateegiate tugevusi ja nõrkusi

1. Paluge osalejatel moodustada väikesed rühmad (3-4 inimest) 
2. Iga rühm saab valida, kas analüüsida juhtumit A või juhtumit B ja valida lühikese kirjeldusega vastav väljatrükk 
3. Paluge osalejatel analüüsida iga poliitika puhul, millisele arusaamale jätkusuutlikkusest see on seotud ja milline strateegia (turu-liberaalne strateegia, sotsiaal-ökoloogilise ümberkujundamise pragmaatiline strateegia, radikaalne sotsiaal-ökoloogilise ümberkujundamise strateegia) on sellest inspireeritud kõrval . Nad saavad soovi korral kasutada väljaannet abina ja teha veebipõhiseid lisauuringuid. 
4. Seejärel paluge ühel grupil, kes analüüsis juhtumit A, ja ühel grupil, kes analüüsis juhtumit B, avastada, mida nad avastasid. Puudumisel lisage ülitähtsate punktide lisamiseks lisateavet (jaotise ülevaade ja hindamine). 

Juhtum A) Tööstuse valdkonnas on kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks erinevaid lähenemisviise. Arutage oma rühmaga, milline arusaam jätkusuutlikkusest ja milline säästva majanduse strateegia neid lähenemisviise toetab:

• Heitkogustega kauplemine 

Heitkogustega kauplemise süsteemides kehtestatakse heitkoguste kasvuhoonegaaside piirmäär. Ettevõtted saavad või ostavad saastekvoote, mis võimaldavad neil eraldada teatud koguses kasvuhoonegaase. Kui ettevõte vähendab heitkoguseid, saab ta müüa saastekvoote, mida ta enam ei vaja. 

• Heitkoguste maksustamine 

Üksikud valitsused või Euroopa Liit võivad maksustada süsinikdioksiidimahukat tegevust. Heitkogustega kauplemise asemel võiksid nad igal aastal tõsta tööstuse kasvuhoonegaaside heitkoguste maksu, et kasvuhoonegaaside heitkoguseid pidevalt tõsta. 

• Tööstuse heitkoguste vähendamise eesmärkide seadmine 

Üksikud valitsused või Euroopa Liit võivad seada ka eri tööstusharude absoluutsed heitkoguste vähendamise eesmärgid ja muuta seeläbi heitkoguste vähendamise kohustuslikuks.

Juhtum B) Kliima ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks pakutakse välja erinevaid lähenemisviise. Arutage oma rühmaga, milline arusaam jätkusuutlikkusest ja milline säästva majanduse strateegia neid lähenemisviise toetab: 

• REDD + 

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni REDD + programm metsade raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamiseks arengumaades loob heitkoguste vähendamise ühikute müügi kaudu metsades ladustatud süsinikule rahalise väärtuse. Need ühikud tähistavad ühe tonni süsinikdioksiidi heitmeid, mida saab vältida metsa raiumata jätmisega.

• Kaitsealad 

Üle kogu maailma on 11. 9% kogu maismaast kaitseala, millest pool on otseselt pühendatud bioloogilise mitmekesisuse kaitsele. Kaitseala on määratletud järgmiselt: “Selgelt määratletud geograafiline ruum, mis on tunnustatud, pühendatud ja mida seaduslike või muude tõhusate vahenditega hallatakse looduse pikaajalise kaitse saavutamiseks koos sellega seotud ökosüsteemi teenuste ja kultuuriväärtustega”.¹⁸

Tagasiside: kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine tööstuse valdkonnas Heitkogustega kauplemine põhineb nõrga jätkusuutlikkuse peamisel eeldusel, et looduskapital on võrreldav teiste kapitalivormidega ja selle saab rahaga asendada. Ettevõtted, mis ei vähenda heitkoguseid, saavad end saastekvootide hankimisega välja osta. Sellega on näiteks ELi heitkogustega kauplemise süsteemis (EU ETS) võimalik osta ka rahvusvahelisi krediite heitkoguseid säästvatest projektidest, kus globaalne põhi saab kliimakaitsekohustused üle anda lõunaosale. ELi heitkogustega kauplemise süsteem oli maailma esimene suurem süsinikuturg. Heiteturge “loomulikult ei eksisteeri”; need luuakse määrusega. Turgude loomine, kus heitkogused on kaubeldavad, tähendab stabiilse kliima muutmist kaubeldavaks kaubaks. Turu-liberaalid, eriti uusklassitsistlikud majandusteadlased, toetavad heitkogusturgude loomist, kuna nad näevad neid vahendina valede hinnasignaalide parandamiseks, lisades lõplikule hinnale ühiskonnale varem eraldatud väliskulud. Samuti toetavad mõned sotsiaal-ökoloogilise ümberkujundamise pragmaatilised pooldajad heitkogustega kauplemise skeeme, väites, et need võivad heitkeskse tootmise kallimaks muuta ja seeläbi vähem saastavaid alternatiive toetada. Sotsiaal-ökoloogilise ümberkujundamise radikaalsed pooldajad on heitmete kaubaks muutmise vastu. Nad kritiseerivad, et stabiilset kliimat ei peaks määrama turu hindade areng. Vastupidiselt heitkoguste maksustamisele, kus valitsused teenivad maksuraha ja saavad selle investeerida sotsiaalselt õiglaseks ümberkorraldamiseks, teenivad ettevõtted heitkogustega kauplemise süsteemides edasimüügilube, mille nad said ajalooliste heitkoguste ja lobitööde põhjal peamiselt tasuta.¹⁹

Kasvuhoonegaaside heitkoguste maksustamine võib olla osa kõigist kolmest strateegiast. Kui Hayek-sugused liberaalid ei soovitaks selliseid makse kehtestada, võivad uusklassitsistlike majandusteadlaste jaoks maksud iseenesest olla vahend, mis viib õigete hindadeni. Mõlema sotsiaal-ökoloogilise ümberkujundamise strateegia pooldajad väidavad, et lisaks heitkoguste intensiivsema tegevuse muutmisele saab maksuraha kasutada roheliste uuenduste (peamiselt pragmaatiline vaade) edendamiseks ja ebavõrdsuse probleemide lahendamiseks ümberjaotamise teel (peamiselt radikaalne) vaade). Selle asemel, et keskkonna saastamine oleks kallim, võib ka keskkonna halvenemise lihtsalt keelata. Näitena võib tuua CFC keelamise külmkappides, mis seni osoonikihti kahjustas. Turuliberaalid ei näe jätkusuutmatult kõrge kasvuhoonegaaside heite keelamist kui võimalust, kuna see segaks vaba turgu. 

Sotsiaalökoloogilise ümberkujundamise pooldajad peavad seevastu regulatiivseid sekkumisi vajalikuks stabiilse kliima säilitamiseks ning seeläbi keskkonna ja ühiskonna kaitsmiseks, milles majandus on. Kui nõrga jätkusuutlikkuse kontseptsioon soosib turuinstrumente ja hindade korrigeerimist, nõuab tugeva jätkusuutlikkuse kontseptsioon paljudel juhtudel ranget regulatiivset sekkumist asendamatute ökosüsteemide kaitsmiseks, kajastades tasakaalustamatuse põhimõtet      

Tagasiside kliima ja bioloogiline mitmekesisus
REDD + tugineb nõrga jätkusuutlikkuse kontseptsioonile, kuna see eeldab sõnaselgelt, et loodusele saab omistada objektiivset ja mõõdetavat väärtust. REDD + skeemi hinnamehhanismi kaudu konkureerivad terved ja terved metsad teiste hävitavate maakasutustega. See tähendab, et metsade tõhusa kaitse mehhanismi jaoks tuleb neid metsi hinnata kõrgema hinnaga kui potentsiaalselt erinevad kasutusalad. Kuna hindamine sõltub suurematest makromajanduslikest mõjudest ja suundumustest kapitaliturgudel, võib hindamistoiming majandustingimuste muutumisel ebaõnnestuda. Tugeva jätkusuutlikkuse pooldajad kritiseerivad, et REDD + projektide keskmine ajahorisont on 20 aastat, samas kui fossiilkütuste põletamisel tekkivad süsinikdioksiidi heitkogused püsivad atmosfääris mitu tuhat aastat.²⁰

Veelgi enam, REDD + programmide raames saab esmaseid metsi raiuda ja asendada tööstuslike puuistandustega.  Nõrga jätkusuutlikkuse mõistes pole see probleem seni, kuni väärtus (antud juhul süsiniku säilitamiseks) jääb samaks. Tugeva jätkusuutlikkuse kontseptsioonis ei tohiks keerukaid ökosüsteeme asendada tööstuslike puude istandustega: kuigi süsiniku säilitamise võime võib jääda samaks, läheks bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteem ise kaduma.

Turuliberaalid tervitavad selliseid programme nagu REDD +, kuna nad peavad turulahendusi kõige tõhusamateks. Nagu paljud pragmaatilised sotsiaal-ökoloogilise ümberkujundamise pooldajad, on ka odavate võimalustega heitkoguste vähendamine. Sotsiaal-ökoloogilise ümberkujundamise radikaalsed pooldajad kritiseerivad aga REDD + programme, kuna need võimaldavad ülemaailmsetel riikidel ja nende “ettevõtetel” maksta “reostamisõiguse” eest ja hoida seeläbi oma praegust tootmise ja reostuse taset, selle asemel, et tegelikult tegeleda. heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamine.²² Heitkoguste kaubaks muutmine võimaldab neil tarbida rohkem energiat fossiilkütustest, suurendamata tegelikult süsiniku sidumist, kuna metsi ei istutata ümber, vaid ainult ei raiuta. Lisaks kritiseerivad nad REDD + -d kui koloniaalmehhanismi, mis piirab maad ja sunnib põlisrahvaid ja metsaelanikke loobuma kontrollist oma maa, ressursside ja traditsioonide üle.²³

Tugev jätkusuutlikkus nõuab alade kaitsmist. Tugeva jätkusuutlikkuse mõistmisel on teatud ökosüsteemid asendamatud ja seetõttu tuleb neid säilitada, nt. metsa raiumise keelamise kaudu. Seda võib mõista kui ettevaatuspõhimõtet, mis välistab pöördumatu ja ohtliku kahju tekkimise ohu. Turu-liberaalid oleksid majandustegevuse nagu metsaraie keelamise vastu, kuna nende arvates on tõhusam lasta hinnasignaalidel dikteerida, mis juhtuma peaks. Ainsad regulatiivsed sekkumised, mida nad soovitavad luua ja kindlustada, on omandirežiim ja turud. Nii sotsiaal-ökoloogilise ümberkujundamise praktilised kui ka radikaalsed pooldajad toetaksid kaitsealade rajamist, kus teatud majandustegevus on keelatud.