DIDAKTILINE OSA

• teadvustada osalejatele pärimissüsteemidega seotud ebavõrdsuse põhjuseid
• tõsta osalejate analüüsi- ja argumenteerimisoskusi

• 3 kaarti
• pabertahvel, markerid, post-it
• Internet

1. Sissejuhatus teemasse, juhendid, rühmade jaotus (15 min.)
2. Rühmatöö (60 min.)
3. Peegeldus (45 min)

1. Esmalt tutvustage osalejatele teemat ja selgitage harjutuse üldist ideed.
2. Jagage osalejad 3-5-liikmelistesse rühmadesse.
3. Laske osalejatel juhiseid lugeda.
4. Jälgige konkreetsete rühmade tööd.
5. Laske osalejatel mõtiskleda oma töö tulemuste üle.

“Pärimissüsteemid ei ole ikka veel kogu maailmas sooliselt võrdsed. Kuni viimase ajani olid soolise võrdõiguslikkuse pärimissüsteemid haruldased. Kui vaatate 1920. aastast pärinevat kaarti, näete, et paljudes maailma riikides ei olnud naiste ja meeste pärimisõigusi ühesugused. 20. sajandi jooksul olukord oluliselt muutus, kuid Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas või Kagu-Aasias on endiselt riike, kus ei rakendata soolise võrdõiguslikkuse süsteemi.Päritud rikkuse ebavõrdne jaotus mõjutab oluliselt majanduslikku ebavõrdsust. Kuna maa on oluline vara ja elatusallikas, on paljudes riikides pikalt välja töötatud reeglid selle kohta, kuidas maa põlvest põlve üle antakse. Paljudes arengumaades seisavad naised sageli silmitsi juriidiliste tõketega, mis ei võimalda neil vara pärida. Mõnes riigis omavad lesed ja tütred maad ainult ajutiselt, mis võib maaomandi kahtluse alla seadmisest põhjustada konflikte.

2. Arutage rühmades järgmisi küsimusi ja leidke põhjendatud argumendid.

a) Vaadake allolevat kolme kaarti, mis illustreerivad soolise võrdõiguslikkuse pärandi muutusi konkreetsetes riikides. Võrrelge olukorda 1920., 1980. ja 2000. aastal erinevates riikides ning arutlege võimalike muutujate/tegurite üle, mis võisid mõjutada soolise võrdõiguslikkuse pärandisüsteemi suundumist konkreetsetes geograafilistes piirkondades ja riikides.

b) Milliseid tagajärgi toob kaasa ebavõrdne pärimissüsteem naistele, peredele, kogukonnale, majandusele, poliitikale ja ühiskonnale üldiselt?

c) Kujutage ette, et teie vastutaksite kõrgetasemelise poliitikuna soolise võrdõiguslikkuse pärimissüsteemi juurutamise eest riigis, kus naistel ei olnud seni võrdseid pärimisõigusi. Kuidas te jätkaksite? Milliseid olulisi aspekte/tegureid/olukordi peaksite edu saavutamiseks arvestama?

Võite kasutada järgmisi küsimusi:

• Milliseid uusi teadmisi ja teavet selle harjutuse käigus õppisite?
• Mis teile kõige rohkem meeldis?
• Mis oli teie jaoks raske?
• Kuidas kavatsete saadud teadmisi kasutada?

Osalejatel võivad teemaga seotud teadmised ja oskused olla erineval tasemel. Seetõttu on soovitatav seda eelnevalt hinnata ja veenduda, et rühmad jagunevad vastavalt (paarige kogenumad vähem kogenud osalejatega).

• teadvustada osalejatele sotsiaalsete normide ja isiklike tõekspidamiste mõju inimkäitumisele ja naiste osalemisele majanduses
• tõsta osalejate analüüsi- ja argumenteerimisoskusi

• 2 figuuri
• pabertahvel, markerid, post-it
• Internet

1. Sissejuhatus teemasse, juhendid, rühmade jaotus (15 min.)
2. Rühmatöö (60 min.)
3. Peegeldus (45 min)

1. Esmalt tutvustage osalejatele teemat ja selgitage neile harjutuse üldist ideed.
2. Jagage osalejad 3-5-liikmelistesse rühmadesse.
3. Laske osalejatel juhiseid lugeda.
4. Jälgige konkreetsete rühmade tööd.
5. Laske osalejatel mõtiskleda oma töö tulemuste üle.

„Mõned majandusteadlased väidavad, et investeeringutel naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamisse ei ole pikaajalist mõju, sest jäikade sotsiaalsete normide ja isiklike tõekspidamiste põhjal on väga raske muuta inimkäitumist.

Üks Rootsi sisserändajate kogukondade uurimus (Institutet för Framtidsstudier, 2019) näitas, et sotsiaalsed normid ei pruugi olla nii jäigad. Uuringus võrreldi Rootsis elavate migrantide kogukondade (iraanlased, iraaklased ja türklased) vastuseid nende päritoluriigis valitsevatele tõekspidamistele. Uuringus kasutati World Value Survey küsimusi, et analüüsida selliseid tõekspidamisi nagu sooline võrdõiguslikkus, homoseksuaalsus, abort või lahutus. Näitena on näha kaks joonist, mis näitavad rootslaste ja migrantide kogukondadest vastajate vastuste erinevusi võrreldes nende päritoluriikides (Iraan, Iraak, Türgi) valitsevate tõekspidamistega. Arvud näitavad huvitavaid tulemusi.

2. Vaadake järgmisi jooniseid ja arutage küsimusi:

a) Andmed näitavad, et sisserändajate kogukondadest pärit inimestel on naiste ja meeste majanduses ja ühiskonnas osalemise kohta erinevad tõekspidamised võrreldes nende päritoluriikide inimestega. Mis võivad olla põhjused, mis põhjustavad muutusi nende vaadetes ja veendumustes?

b) Kas oskate nimetada mõnda uskumust, mis viib naiste ebavõrdse positsioonini? Mis on selliste uskumuste põhjused ja mida on vaja nende muutmiseks?

c) Kujutage ette, et teie vastutaksite Iraanist teie riiki saabuvatele migrantidele mõeldud pehme maandumise kursuse sisu ettevalmistamise eest. Milliseid teemasid te kursusele kaasaksite?

Võite kasutada järgmisi küsimusi:

• Milliseid uusi teadmisi ja teavet selle harjutuse käigus õppisite?
• Mis teile kõige rohkem meeldis?
• Mis oli teie jaoks raske?
• Kuidas kavatsete saadud teadmisi kasutada?

Osalejatel võivad teemaga seotud teadmised ja oskused olla erineval tasemel. Seetõttu on soovitatav seda eelnevalt hinnata ja veenduda, et rühmad jagunevad vastavalt (paarige kogenumad vähem kogenud osalejatega).