5. SOOPÕHINE MAJANDUSLIK EBAVÕRDSUS ANDMETES

Paljud uuringud arutlevad ja juhivad tähelepanu olulistele teemadele, mis tõstavad esile soolist majanduslikku ebavõrdsust. Feministlike majandusteadlaste poolt toodud traditsioonilise majanduse kriitika näitas, et paljud teemad jäeti majandusdiskursuses tähelepanuta ja neid ei käsitletud piisavalt, nagu hooldusmajandus, tasustamata töö, sooline palgalõhe, majapidamiste läbirääkimised, klaaslagi jne. Kõigi nende teemadega seotud ebavõrdsus on seotud sooga. -põhine loodus. Seetõttu on oluline mõista, millised on soopõhise ebavõrdsuse tagajärjed. Põhjaliku ülevaate peamisi ebavõrdsusi illustreerivatest andmetest toovad Esteban ja Roser oma 2018. aastal avaldatud artiklis.¹³

Estebani ja Roseri uuringute kohaselt näitavad praegused andmed järgmisi tulemusi:

1. Mehed teenivad kogu maailmas tavaliselt rohkem kui naised. Sooline palgalõhe on viimase paarikümne aastaga enamikus riikides vähenenud.
2. Naised on ettevõtete juhtivatel ametikohtadel sageli alaesindatud.
3. Naised on madalapalgalistel töökohtadel sageli üleesindatud.
4. Naised omavad harvemini maad ja kontrollivad tootmisvarasid.
5. Naistel on sageli piiratud kontroll leibkonna ressursside üle.
6. Soolise võrdõiguslikkuse pärimissüsteeme ei rakendata kõigis riikides.
7. Üldiselt on sooline ebavõrdsus viimase sajandi jooksul oluliselt vähenenud.

Allpool võtame kokku peamised leiud ja andmed, mis illustreerivad ülalnimetatud tulemusi:

1. Sooline palgalõhe on viimase paarikümne aastaga enamikus riikides vähenenud.

Sooline palgalõhe püsib endiselt, kuid aasta-aastalt väheneb. Kui võrrelda viimase viie aasta statistikat, siis sooline palgalõhe kogu Euroopa Liidus vähenes. Eurostati 2019. aasta andmed¹⁴ näitavad, et keskmine sooline palgalõhe EL-27 riikides on 14,1%, mis näitab meeste ja naiste keskmise tunnipalga erinevust. Suurim erinevus on Eestis (21,7%), madalaim Luksemburgis (1,3%).

Allikas: EUROSTAT. Saadaval aadressil: https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/images/4/43/GPG_2019_data.PNG

Kui vaadata soolist palgalõhet globaalselt, siis ILOSTATi (2016) andmed¹⁵ näitavad, et suurim erinevus oli Lõuna-Koreas, Eestis, Venemaal, Saksamaal, Austrias, Tšehhis, Ühendkuningriigis, Peruus ja Tšiilis. Negatiivne erinevus oli Tais, Hondurases, Belize’is, Malaisias, Türgis, Ecuadoris, Argentinas või Paraguays.

Allikas: ILOSTAT (2016). Saadaval aadressil: http://www.ilo.org/ilostat/faces/oracle/webcenter/portalapp/pagehierarchy/Page30.jspx

Ka sooline palgalõhe muutub elu jooksul ja see suureneb koos vanusega. Andmed näitavad, et see kipub suurenema, kui naised saavad lapsi.

Siin on oluline küsimus, kuidas vähendada soolist palgalõhet. On palju strateegiaid, mis on osutunud tõhusaks soolise palgalõhe kaotamisel.

• Naiste haridustaseme tõstmine avaldab positiivset mõju soolise palgalõhe vähendamisele.
• Muutused avalikus poliitikas ja juhtimistavades peresõbraliku tööturupoliitika suunas avaldavad positiivset mõju soolise palgalõhe vähendamisele, nt rasedus- ja sünnituspuhkuse katmine või paindlik tööaja korraldus aitavad naistel töökohal püsida.
• Varajane haridus ja lapsehoid aitavad naistel varem tööle naasta, vähendab tasustamata hooldustööd ja soolist palgalõhet.
• Muutused sotsiaalsetes normides ja kultuurilistes stereotüüpides võivad positiivselt mõjutada meeste ja naiste võimaluste võrdsust ning aidata vähendada soolist palgalõhet.

2. Naised on ettevõtete juhtivatel kohtadel sageli alaesindatud.

Naisi leidub juhtivatel kohtadel vähem kui mehi. Kõrgetasemelisi töid esindavad endiselt peamiselt mehed. ÜRO statistikaosakonna kaart näitab naiste osakaalu kõrgematel ja keskastme juhtivatel ametikohtadel 2020. aastaks. Ülemaailmselt on ainult umbes 19% ettevõtetest naisjuht.

Allikas: ÜRO statistikaosakond (2000–2020). Saadaval aadressil: https://unstats.un.org/sdgs/indicators/database/

3. Naised on madalapalgalistel töökohtadel sageli üleesindatud.

Naised ei ole mitte ainult juhtivatel kohtadel alaesindatud, vaid ka suurema tõenäosusega töötatakse madalapalgalistel ametikohtadel. Madalapalgalised on need, kes teenivad vähem kui kaks kolmandikku töötasu jaotuse mediaanist.¹⁶ Allpool ILOSTATi kaardil saate võrrelda valitud riikide andmeid, kus üle 50% osakaal tähendab, et madalapalgalistel töökohtadel on naisi rohkem kui mehi.

Allikas: ILOSTAT (1995-2015): Kättesaadav: http://www.ilo.org/ilostat/

4. Paljudes riikides on naistel vähem tõenäoline, et nad omavad maad ja kontrollivad tootmisvarasid.

Naistel on vähem kontrolli oluliste leibkonna varade, näiteks maa üle. Peaaegu kõigis madala ja keskmise sissetulekuga riikides on meestel suurem tõenäosus maad omada kui naistel. See asjaolu mõjutab negatiivselt naiste õigusi nt abielulahutuse või abikaasa surma korral. Lisaks ei ole mõnes riigis naistel meestega võrdseid õigusi omandile. Seda asjaolu illustreerib alljärgnev Maailmapanga soostatistika diagramm. See näitab meeste ja naiste protsenti (vanuses 15–49), kes omavad ainuüksi maad.

Allikas: Maailmapanga soostatistika (2010–2016). Saadaval aadressil: https://data.worldbank.org/data-catalog/gender-statistics

5. Naistel on sageli piiratud kontroll leibkonna ressursside üle.

Andmed näitavad, et naistel on sageli piiratud kontroll nende isikliku teenitud sissetuleku kulutamise üle. Mehed on sagedamini peamised otsustajad. Sahara-taguses Aafrikas ja Aasias ei ole enamik naisi kaasatud leibkonnaotsuste tegemisele, mis on seotud oma töötasu kulutamisega. Sama kehtib ka naiste üldise mõju kohta olulistele leibkonnaotsustele, näiteks suurematele koduostudele. Seda suundumust on eriti näha madala sissetulekuga riikide madala sissetulekuga leibkondades. Allpool toodud diagramm näitab nende 15–49-aastaste abielunaiste protsenti, kes väidavad, et neil on üksi või koos abikaasaga kaasarääkimine suuremate leibkonna ostuotsuste tegemisel.

Allikas: Maailmapanga soostatistika (1999 – 2016). Saadaval aadressil: https://data.worldbank.org/data-catalog/gender-statistics

6. Soolise võrdõiguslikkuse pärimissüsteeme ei rakendata kõigis riikides.

Soolise võrdõiguslikkuse pärimissüsteemid olid kuni viimase ajani haruldased. Allpool on näha, kuidas olukord 1920. aastal välja nägi. Ülemaailmselt ei olnud enamikus riikides naistel pärimise osas võrdseid õigusi. Praegu on olukord palju parem, kuid Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas või Kagu-Aasias on veel riike, kus soolise võrdõiguslikkuse pärimissüsteeme ei kohaldata.

Allikas: How Was Life? Sooline ebavõrdsus alates 1980. aastast – Carmichael, Dili ja Rijpma. Saadaval aadressil: https://dspace.library.uu.nl/bitstream/handle/1874/306236/3014041ec016.pdf?sequence=1

Üldiselt on sooline ebavõrdsus viimase sajandi jooksul oluliselt vähenenud.

Soolise ebavõrdsusega seotud edusammude jälgimist mitmes dimensioonis hõlbustavad sünteetilised näitajad, mis koondavad erinevaid dimensioone. Selline näitaja on The Economist Intelligence Unit avaldatud naiste majandusvõimaluste indeks (WEO) .

WEO indeks määratleb naiste majanduslikud võimalused kui: “seaduste, määruste, tavade, tavade ja hoiakute kogum, mis võimaldab naistel osaleda tööjõus meestega ligikaudu võrdsetel tingimustel, olgu siis palka teenivate töötajate või ettevõtte omanikena. äri.” WEO indeks koosneb 29 näitajast, mis põhinevad mitme allika, sealhulgas ÜRO ja OECD andmetel.

Allolev Economist Intelligence Unit’i kaart näitab WEO indeksit kogu maailmas. Kõrgemad punktisummad tähendavad naistele paremaid majanduslikke võimalusi.

Allikas: Economist Intelligence Unit (2012)