6. RÄNNE EUROOPA LIIDU POLIITIKAS – KASUSAAJAD – KULUD – KASU
Peamine rändest kasusaaja on selles osaleja, kuid teemakirjanduses ilmneb sageli vaidlusi migrante saatvate ja vastuvõtvate riikide võimaliku kasu ja kulu üle. Üldiselt arvatakse, et eelised kaaluvad üles puudused. Traditsioonilised väljarände eelised migrante lähetavale riigile väljenduvad tööpuuduse vähenemises ja välisrahastuse paranemises tänu väljarändajate palgaülekannetele. Väljarännet tekitava riigi kulud ja võimalikud kahjud toovad kaasa demograafilise struktuuri halvenemise ohu. Kasu on vastuvõtvatele riikidele näha, sest näiteks väljarändajad viivad Euroopa Liidu riikides ellu peremeelset poliitikat, asudes tööle lastehoiusektorisse ja vanurite eest hoolitsemisse ning tervishoiuteenustesse. Ebasoodsa nähtusena võib näha asjaolu, et Poola väljarändajad võtavad sageli vastu oma kvalifikatsioonist tunduvalt madalamaid töökohti (mis toob samal ajal kasu nende välismaisele tööandjale). Rahvusvaheline kogemus ütleb, et väljarändaja haridustase on negatiivselt seotud valmisolekuga raha lähetajariiki üle kanda. Väljaränne võib kujutada endast ohtu riigi arengule, kui see on mastaapne ja kui see tähendab kõige aktiivsemate, andekamate ja haritumate inimeste lahkumist.
Tööealine elanikkond on Euroopas pidevalt vähenenud, mistõttu saab majandusrännest kolmandatest riikidest üks tööjõupuuduse täitmise viise. Prognooside kohaselt on mitme aasta pärast töötavate inimeste arv Euroopas vähenenud üle 20 miljoni, mistõttu võivad arenenumad Euroopa Liidu liikmesriigid suurendada nõudlust teiste riikide noorte ja andekate töötajate järele.
Haridus on suurim kasu väljarändest. Välismaale kolivad inimesed omandavad teadmisi ja kogemusi, mis nende riigis puuduvad, samuti luuakse väärtuslikke kontakte. See võib anda nende riigile mõõdetavat kasu. Majandusrändel võib olla Poola majandusele nii positiivne kui ka negatiivne mõju. Neid küsimusi saab analüüsida makro- ja mikromajanduslikust vaatenurgast. Makromajanduses mõjutab ränne: olukorda tööturul, tulude ülekandmist ja väliskaubandust. Mikroskaala puudutab leibkondade sissetulekuid ja majandustegevust. Kvalifitseeritud ja haritud inimeste väljaränne tähendab inimkapitali kadu. Võime loetleda järgmised kõrgelt kvalifitseeritud inimeste väljarände tagajärjed, mis mõjutavad neid ja riiki, kust nad välja rändavad:
1. Positiivsed tagajärjed: kõrgem sissetulek, parem elatustase, rahaline kindlustatus, oma ametialaste püüdluste täitumine, isiklik areng, kvalifikatsiooni tõstmine, ametialased sidemed riikide vahel, teadmiste edasiandmine ja rahalised võimalused, majanduskultuuri edasiandmine, kaasaegne ühiskond, mõju noorte motivatsioonile omandada kõrgharidus.
2. Negatiivsed tagajärjed: kõrge kvalifikatsiooniga inimeste töölevõtmine madalamat kvalifikatsiooni nõudvatele töödele, spetsialistide kaotus, arengu pidurdamine, oht mõnele majandussektorile, nagu tervishoid, väljarändajate hariduskulude vähenemine, inimkapitali amortisatsioon.
Sisseränne võib tuua kaasa erinevaid mõjusid – positiivseid ja negatiivseid nii ühiskonnale kui ka majandusele. Selle mõju majandusele saame mõõta erinevate makromajanduslike näitajate abil. Üks neist mõõdikutest on SKT elaniku kohta, mis näitab muu hulgas sisserändajate toodetud tootmismahtu. Immigrantide kohalolek tõstab nii SKT väärtust kui ka vastuvõtva riigi rahvaarvu, kuid osa teadlaste hinnangul pole see hea suhtarv, mistõttu pakuvad nad välja SKP suhtarvu elaniku kohta (8). Sisserände majanduslikku tähtsust vastuvõtvale riigile võib käsitleda ka mikro- ja makromajanduslikust perspektiivist. Esimese puhul on oluline analüüsida sisserändajate sissevoolust põhjustatud kasu või kahju ja nende jaotumist kõigi turuosaliste vahel, makromajanduslik lähenemine aga nõuab kõigi hõivatute SKT ja palkade analüüsi. See, kas majanduslik mõju riigile on positiivne või negatiivne, sõltub immigrantide ja vastuvõtva ühiskonna liikmete ametialaste ja sotsiaalsete oskuste koosmõjust ning ka majandusüksuste valmisolekust muutuda sisserändajate majutamise võimaldamiseks.
Mõned majandusteadlased usuvad, et kõrgharidusega inimeste sissevool toob majandusele rohkem kasu, kuna tõenäoliselt muudab see sissetulekute jaotust elanike kasuks, samas kui hariduseta inimeste sissevool toob kaasa vastupidised mõjud.
Rände positiivne mõju avaldub siis, kui sisserändajate ja kohalike töötajate oskused jäävad erinevateks. Pikaajalises kontekstis on meil positiivne ja negatiivne sisserändajate majandusliku ja sotsiaalse kohanemise mudel. Positiivset mudelit võib täheldada siis, kui sisserändajad kõrgema sissetulekuga riikidest kolivad madalama sissetulekuga riikidesse. Seal osalevad nad täiendavate oskuste omandamise protsessis, mis on vastuvõtvas riigis üliolulised. Selline kaasamine alguses toob kaasa madalamad sissetulekud, mis aja jooksul suurenevad, kuid tulude lõplik kasv väheneb. Negatiivne mudel seevastu viitab olukorrale, kui sisserändajad tulevad sarnase sissetulekutasemega riikidest. Selle mudeli puhul on sisserändajate sissetulek algselt suurem kui vastuvõtva riigi töötajatel, kuid seejärel väheneb nende lõplik sissetulek koos viibimise pikkusega. Mõned majandusteadlased usuvad, et immigratsiooni pikaajaline mõju seisneb suuremas tööhõives ja majanduskasvus (SKT). Seda lähenemisviisi aga kritiseeritakse, kuna see ignoreerib kõrvalmõjusid ja tagasisidet majanduses. SKP kasv, kõrge kvalifikatsiooniga ja tugeva motivatsiooniga inimeste suurem arv või ühiskonna eristumine võivad pikemas perspektiivis avaldada tootlikkusele nii positiivset kui negatiivset mõju.
Kas Euroopa riigid peaksid muretsema immigratsiooni sissevoolu mõjude pärast? Sellele küsimusele vastamiseks uurime sisserände võimalikke majanduslikke tagajärgi Euroopa majandustele, eristades üldist rännet, majandusmigrante ja pagulasi. Tööjõuränne moodustab vaid murdosa kõigist Euroopasse suunduvatest liikumistest ja rohkem tuli muude kanalite kaudu, sealhulgas perekondliku, humanitaar- ja vaba liikumise kaudu. Kuid kuigi suurem osa rändest ei ole otseselt tingitud tööjõuvajadustest, mängivad sisserändajad olulist rolli kõige dünaamilisemas majandussektorites. Uussisserändajad moodustasid 15% Euroopas jõudsalt kasvavatele ametitele sisenejatest (OECD, 2018). Nende hulka kuuluvad eelkõige tervishoiuga seotud ametid ja STEM-valdkonna ametid (teadus, tehnoloogia, tehnika ja matemaatika). Samuti moodustasid immigrandid Euroopas ligikaudu veerandi kõige tugevamini kahanevatesse ametitesse sisenejatest (24%), sealhulgas käsitöölised ja sellega seotud ametid ning masinaoperaatorid ja kokkupanijad.
