cropped-logo
Lesson Progress
0% Complete

Saksamaa on kahtlemata rände vastuvõtjariik2 . Iga viies selle riigi elanik on pärit immigrantide kogukondadest. See on eriti nähtav noorimas põlvkonnas, kus välismaalased või välismaiste juurtega inimesed moodustavad ligi kolmandiku alla kümneaastastest lastest. Saksamaal elavad migrandid ei moodusta homogeenset kogukonda. Nende hulka kuuluvad “Gastarbeiters”, kes saabusid Saksamaale töölepingu alusel, inimesed, kes tulid oma perega ühinema, ümberasustatud isikud ja “hiline ümberasustatud inimesed”, Euroopa Liidu liikmed, kes asuvad elama Saksamaale tööjõu liikumisvabaduse tõttu, ja viimasel ajal on üha rohkem inimesi, kes taotlevad rahvusvahelist kaitset. Saksamaa on praegu tähtsuselt teine riik, kes võtab vastu immigrante (eelneb ainult USA). Saksamaal elavate välismaalaste arv ületab 8 miljonit, mis moodustab 10% elanikkonnast. Suurim välismaalaste rühm on Türgi päritolu (ligi 2,8 miljonit). Üle poole neist on sündinud Saksamaal ja ligi pooltel on juba Saksamaa kodakondsus. See mõjutab endiselt sakslaste muljet immigrantidest kui madalama kvalifikatsiooniga inimestest, kes teevad halvasti tasustatud tööd. Suuruselt teine sisserändajate rahvas on poolakad – neid on rohkem kui itaallasi, rumeenlasi ja kreeklasi. 1970.–1990. aastatel moodustasid suurima immigrantide rühma hilised migrandid, saksa juurtega inimesed, kes olid elanud Ida-Euroopa riikides ja endises Nõukogude Liidus. Töötavate inimeste arvu vähenemise põhjuseks on kasvav Saksa ühiskond. Valdavalt noorte sissevool pidurdab seda trendi. Välismaalaste ja sisserändaja taustaga inimeste keskmine vanus Saksamaal on madalam kui nende sakslaste keskmine vanus, kes ei ole sisserändaja taustaga. Bertelsmanni fondi uuring näitab, et just seetõttu panustavad nad positiivselt riigieelarvesse ja sotsiaalkindlustussüsteemi (4). Nende puudumine tööturul tähendaks, et kahanev sotsiaalkindlustusmakseid ja -makse maksvate töötajate arv peaks rahastama kasvavat pensionäride arvu ja olema koormatud riigivõlaga. Tänu ulatuslikule immigratsioonile Saksamaale, sealhulgas pagulastele, kasvab töötavate inimeste arv lähiaastatel. Föderaalne statistikaamet teatab, et ainult suure hulga immigrantide regulaarse sissevooluga (umbes 200 000 aastas) võib tööealiste inimeste arv Saksamaal kasvada. Mõnede kvalifikatsioonide, piirkondade ja sektorite osas võime juba tunnistada kvalifitseeritud töötajate puudust. Praegu puudutab see 19 kutsealade rühma, nagu tervishoid ja õendussektor, mehhatroonika ning elektri- ja elektroonikasektori töökohad, ehitus- ja energiavarustussektor ning side ja logistika (5).

Pärast pikka skeptilist suhtumist immigrantide vastuvõtmisesse Saksamaa tööturul, võeti 2000. aastal kasutusele nn “roheline kaart” (hõlbustas kvalifitseeritud töötajate vastuvõtmist, peamiselt IT-sektorist), millele järgnes aastal vastu võetud immigratsiooniseadus. 2005, pakkus uusi võimalusi Saksamaale emigreeruda soovivatele spetsialistidele. 2011. aastal võttis föderaalvalitsus vastu programmi “Fachkräfte-Offensive” (Offensive for Specialists), et meelitada ligi kvalifitseeritud töötajaid. See hõlmab viit tegevusvaldkonda: tööhõive aktiveerimine ja turvalisus, töötajate töö- ja pereelu tasakaalustamine, haridusvõimalused kõigile algusest peale, kutseharidus ja koolitus. Programmi viimane punkt hõlmab „kvalifitseeritud töötajate integreerimist ja sisserännet ” (6). Projektiga kaasnes lai teabekampaania. Paljudes keeltes töötav portaal „Make it in Germany” püüab ligi meelitada kvalifitseeritud töötajaid üle kogu maailma.

× Chat with us! Available from 10:00 to 18:00 Available on SundayMondayTuesdayWednesdayThursdayFridaySaturday