Ülevaade

LÜHIVERSIOON

SISSEJUHATUS

Üha kasvav rändenähtus on üks olulisemaid väljakutseid, millega Euroopa ja konkreetsed Euroopa Liidu liikmesriigid silmitsi seisavad. See on seotud majandusega (seotud peamiselt globaliseerumisega), kultuuriliste ja sotsiaalsete muutustega, aga ka levivate vaesuspiirkondade, rahvusvaheliste ja etniliste konfliktidega. Ränded on „peegliks“ kõikjal maailmas toimuvatele muutustele, mis mõjutavad üksikisikute ja tervete rahvaste elusid. Praegu täheldatav rändeliikumise suur intensiivsus nõuab nende protsesside analüüsi. Viimastel aastatel on paljud Euroopa riigid oma rändepoliitikas olulisi muudatusi teinud. See tuleneb nende poliitikate kohandamisest arenevate rändemudelite ja muutuvate poliitiliste oludega. Peamiselt on muudatused olnud suunatud piirangute karmistamisele kvalifitseeritud töötajate, investorite ja ettevõtjate otsimisel. Ühest küljest on pererände kordades kasutusele võetud mõned kasulikumad (lihtsustatud) lahendused, kuid pikemas perspektiivis on muudatused olnud suunatud piirangute karmistamisele.

MAJANDUSRÄNNE PÕHJUSED

Väljarännet võib defineerida kui olukorda, kus isik lahkub mõneks ajaks või jäädavalt oma alalisest elukohast. See on inimeste liikumine väljaspool antud territooriumi piire, ajutine või alaline riigist lahkumine. Väljarändel on erinevaid põhjuseid. Esimene neist on soov oma elutingimusi parandada. Paljud inimesed otsustavad emigreeruda majanduslikel põhjustel, kes ei leia oma riigis tööd või ei ole rahul konkreetse koha tegelikkusega. Mõned neist, kes ei saa kodumaal karjääri valida, püüavad leida midagi välismaal. Majandusliku väljarände sagedane vorm on seotud hooajatööga. Väljarännet juhib ka vajadus näha uusi kohti. Uudishimu maailma vastu, erinevad kultuurid, täiesti erinevad võimalused elatise teenimiseks ja karjääri tegemiseks – see võib meeldida eriti noortele. Majandusliku väljarände peamiseks põhjuseks on soov tõsta oma elatustaset. Tähtis on kõrgem palk ja parem elatustase. Siiski tuleks meeles pidada ka lisategureid – hariduse kvaliteet, parem tervishoid, täiesti uued standardid sotsiaalhoolekandes. Teised riigid ei paku ainult kõrgemat palka. Samuti suudavad need tagada paremad elutingimused “pärast tööd”.

Ajalooliselt on tunnistatud, et suhteliselt soodsad majanduslikud tingimused ja poliitiline stabiilsus on olnud tegurid immigrantide Euroopa Liidu riikidesse meelitamisel. Euroopa on kontinent, mida paljud inimesed üle maailma seostavad maapealse paradiisiga. Paljud Euroopa riigid on rikkad õiguslikku ja sotsiaalset kaitset pakkuvate institutsioonidega. Sellised institutsioonid hõlmavad töötamise õiguskaitset, miinimumpalka ja mitmesuguseid elatustaset mõjutavaid soodustusi, mis tõmbavad ligi vähem arenenud riikide elanikke. Veelgi enam, paljud Euroopa riigid on alla kirjutanud Genfi konventsioonile, mis seab kohustuse pakkuda peavarju inimestele, kes põgenevad kodumaalt sõja või tagakiusamise eest.

Nähtuse ulatus, selle tagajärjed ja mõju erinevatele majandus- ja sotsiaalsfääridele muudab migratsiooni üheks olulisemaks probleemiks. Erinevad teadusharud püüavad õppida ja mõista kaasaegse rahvusvahelise rände fenomeni.

Põhjuste ja tingimuste tundmaõppimine, nende kulgemise ja tagajärgede ennustamine on endiselt väga aktuaalne teema. Kaasaegses maailmas toimuvad muutused põhjustavad muutusi ka suhtumises inimestesse, kes vahetavad elukohariiki. Paljudes riikides on nõudlus tööjõu järele suur ja see viitab “käte puudumisele töö tegemiseks”. Selle tühimiku täidavad sisserändajad, kes asuvad tööle kohalike elanike jaoks vastuvõetamatute tingimustega.

1965. aastal kirjutas Šveitsi kirjanik Max Frisch väga kõneka ülesande: ” Tahtsime, et käed töötaksid ja inimesed tulid “. Sisserändajate osakaalu suurenemine paljudes riikides on muutnud nende probleemid nähtavamaks ning kuigi tegemist on majanduslikult aktiivsete inimestega ning panustavad asukohamaa majandusarengusse, suhtuvad nad teatud gruppide poolt neisse siiski negatiivselt.

Rändepoliitika põhieesmärk ei ole mitte ainult tagada rändevoogude tõhus juhtimine, vaid ka tõkestada illegaalset immigratsiooni, tõkestada inimkaubandust, tagada kolmandatest riikidest pärit inimeste õiglane kohtlemine ja aidata inimestel paremini kohaneda rändevoogudega. uus kultuur ja ühiskond. Rännet mõjutavad majanduslike, keskkonnaalaste, poliitiliste ja sotsiaalsete tegurite kombinatsioon sisserändaja päritoluriigis (tõuketegurid) või sihtriigis (tõmbetegurid).

MIGRATSIOONI MAJANDUSLIKUD MÕJUD

Rände majanduslikud mõjud on väga erinevad. Lähetavad riigid võivad lühiajaliselt kogeda nii kasu kui ka kahju, kuid pikemas perspektiivis võivad nad kasu saada. Vastuvõtvates riikides aitavad ajutiste töötajate programmid lahendada oskuste puudust, kuid võivad alandada kodumaiseid palku ja suurendada avaliku heaolu koormust. Rände majanduslikud mõjud nii lähetaja- kui ka vastuvõtvatele riikidele võivad samuti erineda olenevalt sellest, kes liigub, eelkõige seoses võõrtöötajate oskuste tasemega. Lähetavate riikide jaoks leitakse väljarändest saadav lühiajaline majanduslik kasu rahaülekannetes. Rahaülekanded on raha, mida väljarändajad teenivad välismaal ja saadavad tagasi kodumaale, peamiselt selleks, et toetada maha jäänud peresid. Maailmapanga andmetel oli 2012. aastal rahaülekannete kogusumma maailmas 529 miljardit dollarit, millest 401 miljardit dollarit liikus arenguriikidesse. Märkimisväärne on see, et need arvud kajastavad ainult ametlike kanalite kaudu saadetud vahendeid, seega

rahaülekannete summa on tõenäoliselt palju suurem, kui need numbrid viitavad. Maailmapank märgib, et mitteametlike kanalite kaudu saadetud rahaülekanded võivad ülemaailmselt registreeritud rahavoogudele lisada vähemalt 50 protsenti (UNCTAD, 2011–2018). Ränne on paljude riikide sotsiaal- ja majanduselu tunnuseks, kuid sisserändajate profiil on märkimisväärselt erinev. Osaliselt on selle põhjuseks rändeallikate mitmekesisus. Näiteks suures osas Euroopast on kodanikel ulatuslikud vaba liikumise õigused. Austraalias, Kanadas ja Uus-Meremaal on juhitud töörändel oluline roll. Muud allikad hõlmavad perekondlikku ja humanitaarrännet (1).

RÄNDE JA ÜHISKONNAD

Olenemata selle allikast on rändel meie ühiskondadele oluline mõju ja see võib olla vastuoluline. Rände majanduslik mõju pole erand. Kasu või koorem – mis on tegelikkus? Sellele küsimusele vastamiseks võib abi olla rände mõju vaatlemisest kolmes valdkonnas – tööturg, riigi rahakott ja majanduskasv.

Tööturud:

● Viimase kümne aasta jooksul moodustasid sisserändajad 47% USA ja 70% tööjõu kasvust Euroopas.

● Migrandid täidavad olulisi nišše nii kiiresti kasvavates kui ka langevates majandussektorites.

● Nagu põliselanikud, on ka noored sisserändajad paremini haritud kui pensioniealised.

● Migrandid aitavad oluliselt kaasa tööturu paindlikkusele, eriti Euroopas. Avalik rahakott:

● Migrandid panustavad rohkem makse ja sotsiaalmakseid, kui saavad toetust.

● Töörändajatel on riigi rahakotile kõige positiivsem mõju. ● Tööhõive on rändajate netomaksumusele määrav tegur. Majanduskasv:

● Ränne suurendab tööealist elanikkonda.

● Migrandid saabuvad oskustega ja panustavad vastuvõtvate riikide inimkapitali arendamisse.

● Migrandid aitavad kaasa ka tehnoloogilisele arengule.

JÄRELDUSED

Nende mõjude mõistmine on oluline, kui meie ühiskonnad tahavad rände rolli üle kasulikult arutada. Sellised arutelud on omakorda olulised selliste poliitikavaldkondade kujundamisel nagu haridus ja tööhõive, mis maksimeerivad rändest saadavat kasu, eelkõige parandades sisserändajate tööhõive olukorda. See poliitikate kombinatsioon on loomulikult riigiti erinev. Paljud OECD riigid peavad aga järgmistel aastakümnetel tegelema põhiküsimusega, kuidas maksimeerida rändest saadavat kasu nii vastuvõtvatele riikidele kui ka sisserändajatele endile, eriti kuna rahvastiku kiire vananemine suurendab nõudlust sisserändajate järele, et korvata tööjõupuudust. (2).