5. KES ON VÕIMALIKUD MUUTUSTE LOOJAD JA KUIDAS NAD AKTIIVSEKS MUUTUVAD?

On erinevaid esindajaid, kellel on erinevad vahendid ja võimalused naiste majandusliku
mõjuvõimu mõjutamiseks:

1. Naised ise

• kasutades haridus- ja täiendõppe võimalusi;
• kõrgemat palka küsides;
• korraldades oma pereelu viisil, mis võimaldab tasakaalustada töö- ja eraelu,
  kaasates isad perehooldustöösse;
• võrgustike loomise, üksteise toetamise ja reklaamimise kaudu;
• asutades oma ettevõtte ja asudes ettevõtjaks.

2. Mehed ja isad, meeskolleegid

• võttes oma õiglase osa perehooldustööst üle;
• toetades naiste õiglast ja võrdset palka.

3. Tööandjad

• naiste diskrimineerimiseta oma palgapoliitikas;
• pakkudes meestele ja naistele osalise tööajaga tööd;
• pakkudes paindlikke töötingimusi;
• lastehoiuteenuste pakkumine ettevõtetes.

4. Ametiühingud

• pooldades selgesõnaliselt madala sissetulekuga rühmi ja osalise tööajaga töötajaid;
• pooldades lühemat iganädalast tööaega ja head töö- ja eraelu tasakaalu kõigile.

5. Riik

• kaotades diskrimineeriva õiguse;
• kehtestades seadusi, mis soosivad ja toetavad naisi piirkondades, kus nad on
  struktuuriliselt ebasoodsas olukorras;
• tegeledes aktiivselt sooliste eeskujude muutmisega;
• seadustega, mis sunnivad ka tööandjaid mitte diskrimineerima ja eelistama
  ettevõtetes peresõbralikku poliitikat;
• infrastruktuuri, näiteks lastehoiu ja eakate eest hoolitsemine;
• tegutsedes tööandjana, kellel on naiste jaoks head töötingimused.

Erinevad majanduskoolid ja ka erinevate poliitiliste vaadetega inimesed pooldavad erinevaid lähenemisviise. Peamisi erinevusi illustreerivad kõige paremini kaks järgmist lähenemisviisi:

NEOKLASSILINE JA NEOLIBERAALNE LÄHENEMINE
Neoklassikalise lähenemisviisi kohaselt toob liberaliseerimine naistele suuremat kasu, peamiselt soolise palga ja tööhõive erinevuste vähendamise osas. Neoliberaalses lähenemisviisis nähakse soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist majandusliku arengu ja sotsiaalse õigluse vahendina. Naised ise peaksid olema muutuste peamised tegurid, võrdsust tuleks teostada individuaalsel tasandil. Riigi ülesanne on takistada naisi seaduslikust diskrimineerimisest ja tagada neile võrdne juurdepääs haridusele, rõhutades samal ajal turu liberaliseerimist.

FEMINISTLIK LÄHENEMINE
Feministlik lähenemine seab naiste majandusliku võimestamise tähelepanu keskpunkti ja näeb praegust majandusmudelit valesti. Sooline ebavõrdsus on otseselt seotud majandusliku ebavõrdsusega. Sel põhjusel nõuavad feministlikud majandusteadlased põhimõttelisi muutusi majandusmudelites, mis toovad võrdsuse kõigile. Tuleb hakata rohkem tähelepanu pöörama õigusraamistikele, tööõigustele, inimväärsele tööle, hooldusmajandusele ja muudele valdkondadele, mis toetavad naiste majanduslikku mõjuvõimu.