cropped-logo
Lesson 2, Topic 3
In Progress

2. MILLISED ON PIIRANGUD JA TÕKEKD, MILLEGA NAISED ON EBAVÕRDSEL TÖÖTURUL SILMITSI?

Lesson Progress
0% Complete

Küsimusele, miks toetada ja investeerida naiste majanduslikku mõjuvõimu suurendamisse,
saab hõlpsalt vastata, kui vaadata üldist konteksti ja numbreid, nii ülemaailmset kui ka
Euroopa.

Ülemaailmselt on naiste osalemine tööturul madalam kui meestel. Vastavalt ILO statistikale (4, lk 7) oli 2018. aastal sooline lõhe tööjõus osalemisel 2018. aastal 26,5 % (75,0 meest, vastupidi 48,5 naisele). Põhja-, Lõuna- ja Lääne -Euroopas oli sooline lõhe tööturul osalemisel 11,9 % (63,4 % mehi ja 51,6 % naisi) ja Ida -Euroopas 15,2 % (67,0 % mehi, 51,8 % naisi).
Vastavalt aruandele ÜRO naised: Faktid ja arvud: majanduslik võimekus (5) näitab olukord globaalses tööturumaailmas selgelt, et naised kannatavad tööturul ebasoodsas olukorras. Allpool võtame kokku peamised faktid ja näitame statistilisi andmeid (keskendudes Euroopa kontekstile), mis illustreerivad järgmisi väiteid:

● Naised osalevad tööturul vähem kui mehed, nad on üleesindatud osalise
tööajaga töökohtadel, mitteametlikku ja haavatavat tööd ning mõnes riigis on nad
õiguslikult diskrimineeritud.
ÜRO naiste kogutud andmete kohaselt on 25-54-aastaste naiste tööjõus osalemise
määr 63 %, võrreldes meeste 94 % -ga. Ülemaailmses plaanis on üle 2,7 miljardi
naise seadusega piiratud töövõimalusi kui meestel.
● Naised on suurema tõenäosusega töötud kui mehed
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni statistika (4) näitab, et maailma töötuse määr oli aastal meestel 5,2 % ja naistel 6,0 %. Prognoos näitab suhteliselt stabiilset suundumust kuni aastani 2021. EUROSTATi andmetel (6) oli töötuse määr ELis 2018. aastal meestel 6,6% ja naistel 7,1%.
● Naised saavad vähem palka kui mehed
Niinimetatud sooline palgalõhe näitab naiste ja meeste keskmise brutotunnitasu suhtelist erinevust. EUROSTATi (7) andmetel teenisid ELi naised 2017. aastal tunnis
keskmiselt 16% vähem kui mehed. Teatud liikmesriikide vahel on märkimisväärne
erinevus. Suurim sooline palgalõhe on Eestis (25,6%), Tšehhis (21,1%), Saksamaal
(21,0%). Madalaim sooline palgalõhe on Rumeenias (3,5%), Luksemburgis (5,0) ja
Itaalias (5,0). Edusammud on väga aeglased, viimase 7 aasta jooksul vähenenud vaid
1 %. Eurostati andmetel teenivad prantsuse naised keskmiselt 15,5 protsenti vähem
kui mehed. Nt. aastal hakkasid prantsuse naised palkade ebavõrdsuse tõttu 4.
novembrist kuni aasta lõpuni töötasuta töötama.
● Naistel on vähem juurdepääsu sotsiaalkaitsele ja finantsteenustele
Soolise ebavõrdsuse tõttu tööturul väheneb juurdepääs tööhõive kaudu omandatud
sotsiaalkaitsele, nagu pensionid, töötutoetused või sünnitusabi. Madalamad palgad
vähendavad juurdepääsu finantskapitalile.
● Naised on piiratud kõrgeimate juhtpositsioonide saavutamisega
Naised seisavad silmitsi ka muude takistustega, näiteks nn klaaslaega, mida
kasutatakse takistuste metafoorina kõrgete positsioonide saavutamiseks hierarhias.
Ainult 5% Fortune 500 tegevjuhtidest on naised.
● Naised vastutavad ebaproportsionaalselt tasustamata ja tunnustamata
hooldustöö eest Tasustamata hooldustööd ei tunnustata, kuigi see on majanduse
toimimiseks oluline. ÜRO naiste andmetel (5) kulutavad naised tasustamata
hooldustöödele umbes 2,5 korda rohkem aega kui mehed. Pealegi, kui naiste
tasustamata tööle määrataks rahaline väärtus, moodustaks see 10–39% SKPst.
● Naised satuvad ettevõtjaks vähem
40% majandustest moodustab naiste varajane ettevõtlus (st kas algaja ettevõtja või
ettevõtte omanik) vaid poole või vähem kui meeste oma (8).

× Chat with us! Available from 10:00 to 18:00 Available on SundayMondayTuesdayWednesdayThursdayFridaySaturday