2. Era-, klubi-, ühis- ja avalikud hüved

Siin klassifitseeritakse hüved kahe tunnuse alusel, milleks on rivaalsus ja välistatavus. Majandusteaduses öeldakse, et hüve on rivaalne, kui selle tarbimine ühe tarbija poolt takistab teiste tarbijate samaaegset tarbimist või kui ühe poole tarbimine vähendab teise osapoole võimalust seda tarbida. Hüve loetakse rivaalseks, kui mis tahes tootmistaseme puhul on selle täiendavale isikule pakkumise kulud null.

Kui ostad pudeli vett ja jood selle ära, ei saa keegi teine seda juua. Kui ostad arvuti, ei saa keegi teine sama arvutit osta. Veepudel ja arvuti puhul kehtib rivaalsuse tunnus. Kui aga rajate oma maja ette lillepeenra ja teil ei ole tara, on tänaval jalutavatel inimestel mõnus teie lillepeenart vaadata. Kaunis lillepeenar ei ole rivaalne, sest pole vahet, kui palju inimesi seda vaatab, nad ei kasuta seda ära.

Kaupa nimetatakse välistatavaks, kui on võimalik takistada nende inimeste tarbimist, kes selle hüve eest tasunud ei ole. Võrdluseks, hüve on välistamatu, kui mittemaksvate tarbijate tarbimist ei ole võimalik piirata. Näiteks on teil vaja kinno minekuks piletit, mistõttu kino on välistatav. Tänavad ja tänavavalgustus ei ole välistatavad, sest valgustatud tänavaid saavad kasutada kõik, kes öösel tänaval jalutavad. On võimatu panna valgustatud tänavate kasutajaid tänaval kõndimise eest maksma ja keelata neil, kes ei maksa, nendel kõndimine.

Nende kahe tunnuse olemasolu või puudumise alusel jagatakse kaubad nelja liiki 8:

1. Erahüved
2. Avalikud hüved
3. klubihüved
4. Ühishüved

Joonis 2 näitab nende nelja kaubagrupi kujunemist koos näidetega. Enamik hüvesid, millele inimesed tavaliselt mõtlevad, on nii välistatavad kui ka tarbimises rivaalsed. Neid hüvesid nimetatakse erahüvedeks. Erahüved on näiteks mobiiltelefonid, riided, autod, külmikud, käekellad, tarbekaubad, aga ka erateenused, nagu juuksuri- ja iluteenused jne. Erahüvede turustamine toimub turul nõudluse ja pakkumise tulemusena.

Klubihüved on välistatavad, mis tähendab, et tarbija ei saa toodet kasutada, kui ta selle eest otseselt ei maksa. Klubihüve on mitterivaalne, mis tähendab, et ühe inimese tarbimine ei takista teiste tarbimist. Klubihüved on näiteks Wi-Fi, Internet, satelliittelevisioon, erapargid, erateed jne (vt joonis 2). Üldjuhul on klubihüve klubiliikmetele kättesaadav ja väljaarvamine toimub klubi liikmemaksu tasumise alusel. 

Ühishüve iseloomustab mittevälistatavus ja rivaalsus. Mittevälistatavus tähendab, et mittemaksjate tarbimist on praktiliselt võimatu takistada. Need kaubad on aga rivaalsed – mida rohkem üks inimene tarbib, seda vähem on see kõigile teistele kättesaadav. Näiteks korraldamata kalapüüki peetakse mittevälistavaks, kuna on võimatu takistada teisi kala püüdmast ja see on rivaalne, sest mida rohkem üks inimene järvest välja püüab, seda vähem jääb teistele (vt joonis 2).

Avalikke hüvesid iseloomustab mittevälistatavus ja mitterivaalsus. See tähendab, et kui hüve on ühele tarbijale kättesaadavaks tehtud, ei vähenda iga täiendava tarbija lisandumine teiste võimalust sellest kasu saada ning mittemaksjate tarbimist on praktiliselt võimatu välistada. Riigikaitse on üks esinduslik näide avalikust hüvest, kuna maksvaid kliente pole võimalik valikuliselt kaitsta sõjaliste rünnakute eest ning üks riigikaitset tarbiv (st kaitstud) isik ei muuda selle tarbimist ka teiste jaoks keerulisemaks (vt. joonis 2).

Täna tuntumad avalikud ja / või ühishüved on näiteks õhk, osoonikiht, avameri ja ookeanid, kasvuhooneefekt, samuti riiklik ja kohalik valitsemine, õigusruumi loomine ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine ja kodakondsuse määratlemine, teed ja tänavad, valgusfoorid, muuseumid, ajaloolised hooned, aga ka keskkonnakaitse, tervishoiuteenused, haridusteenused, sotsiaalse kaitse võrgustik, kultuur jne. Samas on võimalik enamust ühishüveks klassifitseeritud kaupu ja teenuseid muuta era- või klubihüveks. 

TABELLE

Järgmises peatükis vaatleme, missugused probleemid kaasnevad ühis- ja avalike hüvede pakkumise ja tarbimisega.

8  BoyceWire. Behavioural economics (30.09.2020)